Elektriohutuse teadlikkust varjutavad infopuudus ja nõukaaegsed meetodid

Pilt on illustratiivne. Foto: Shutterstock

Elektrilevi viis mais läbi elektriohualase uuringu ning 1020 osaleja vastustest selgus, et lapsevanemad ei tea, kuidas elektriõnnetuse korral käituda. Viiendik kasutaks kannatanu päästmiseks nõukogude ajast levinud aegunud harjavarre meetodit.

«Meie uuringust selgus, et kõige vähem teatakse, kuidas elektriõnnetuse korral käituma peab. 72 protsenti vastajatest sooviks juhiseid elektriõnnetuse korral käitumiseks ja vaid viiendik vastajatest oli sel teemal lapsega rääkinud,» sõnas Elektrilevi vabatahtlik ohutuskoolitaja Raivo Oras.

Lisaks tekitavad segadust muutunud nõuanded. «Näiteks vanades materjalides ja nõukogude ajal levis laialdaselt nõuanne kodustes tingimustes puidust harjavarrega juhe kannatanust eemale lükata. Ent seda täna enam soovitada ei tohiks. Lisaks puidule on paljudes kodudes metallist või plastist harjavarred ning ka puidu puhul ei saa alati kindel olla, et see on täiesti kuiv ja toimib isoleerijana  - see tähendab, et päästja ise võib sattuda ohtu. Seepärast on ainus nõuanne kodustes oludes voolu alla jäänud kannatanu päästmiseks vool välja lülitada,» selgitas Oras ja lisas, et suurematele lastele tasub vanematel kindlasti näidata, millisest kilbist ja kuidas elektri ohutult välja lülitada saab.

Suurim elektrioht varitseb kodus ja väikelapsi

Tehnilise Järelevalve Ameti kogutud elektriõnnetuste statistika näitab, et oht on suurim kõige turvalisemas paigas – kodus. 80 protsenti elektriõnnetustest toimub kodus ja iga viies juhtub väikelastega.

Seepärast on väga oluline, et vanemad õpetaks lapsi elektriohte märkama. «Tele- ja filmitööstus kultiveerib paraku arusaama, et natuke särtsu ei tee paha -  juuksed tõusevad püsti ja oled veidi tahmane. Tegelikkuses võib elektrilöök olla eluohtlik ja õnnelikud on kõik need juhtumid, kus pääsetakse ehmatuse või põletusega,» hoiatas Raivo Oras.

Elektrilevi on nõuanded elektriohtude ennetamiseks kogunud värskelt uuendatud ohutusveebi, kus lapsevanem saab koos lapsega õppida pildil kujutatud situatsioonide põhjal elektriohte tundma. Sealsamas saab elektriohutustestiga kontrollida ka oma teadlikkust.

3 sammu, mis muudavad sinu ja su pere elu ohutumaks:

• Väikselastega peredel on soovituslik kaetud pistikupesasid kasutada. Olemasolevatele pistikupesadele saab paigaldada spetsiaalsed kaitsmed, mida leiab igast ehituspoest.
• Jälgi, et elektriseadmete juhtmed ja korpused oleksid terved. Katkiseid juhtmed ja seadmed on otsene elektrioht. Pistiku seinast välja tõmbamisel tuleb alati hoida kinni pistikust ja teise käega toetada seinakontakti kaanele ning alles seejärel tõmmata.
• Seadmeid ei tohi laadida umbses kohas! Diivani vahel, padja või teki all laadiv telefon, arvuti või mõni muu nutiseade kuumeneb üle, sest õhu ligipääs on takistatud. Võib tekkida lühis ning lisaks lausa kõrvetavale kuumusele võib see isegi põlema süttida. Sama lugu võib juhtuda ka ilma seadmeta vooluvõrku unustatud laadijatega.