Eestlane on hakanud väga isemoodi sauna armastama
6. juuni 2019, 19:24
Seda teavad kõik, et eestlane on saunarahvas, aga klassikalisest saunamajakesest oleme juba ammu välja kasvanud ja meie saunaeelistused on muutunud õige mitmekesiseks, võiks öelda, et isegi luksuslikuks.
Omanäolisi saunu tootva ettevõtte Iglusaun tegevjuht Priit Kallas ütleb, et eestlased on tõepoolest üsna julged katsetama ka saunamaailmas erinevaid turul leiduvaid lahendusi. Seda kinnitab Kallase ütlust mööda ka tootjate rohkus selles valdkonnas.
Hästi lähevad hetkel peale igasugu põnevad ja tavapärasest erinevad lahendused. Vaid ehk torusaunad, mis mõni aeg tagasi olid kõige menukamad, on praegu pisut moest väljas.
Iglusaun on hea näide sellest, kuidas kombineerida omavahel uut ja vana. «Meie saunadel on omapärane väliskuju ning erilised pinnakattematerjalid. Kui väliskuju on uudne, siis laastutehnoloogias välisfassaad on pigem ajalooline lahendus, mille me oleme uuel kujul rakendanud,» räägib Kallas. Tulenevalt suurest ekspordimahust on iglusauna puhul väga palju vaeva nähtud ka turvalisuse ja muude regulatsioonidega, aga muus osas on see armas majake Kallase sõnul saun nagu saun ikka.
«Sauna tüübi valikul mängib väga palju rolli see, kuhu maja otsitakse. Klassikalist, sageli palgist ehitatud saunamaja ei saa igale poole üldse paigaldada, sest igas piirkonnas palkmaju ehitada ei tohigi. Juba see fakt üksi tingib eestlaste soovi eksperimenteerida ka uutmoodi ja põnevamate lahendustega,» ütleb Kastelli Baltikumi müügipiirkonna juht Katrin Sutt.
Väikemajade tootmisega tegeleva ettevõtte Greencube müügi- ja arendusjuhi Henri Bekmanni ütlust mööda soovib ajaga kaasas käiv eestlane väga sageli endale saunamaja, mis arhitektuuriliselt harmoneeruks peamajaga, või siis just vastupidi, oleks täiesti teisest teemast ja mõnusaks aktsendiks või kontrastiks koduhoovil.
Uudsus tõhusust ei vähenda
Kui mõnikord kipuvad inimesed pelgama, et moodsad ja pisut ka erikujulised saunamajad ei saa olla nii tõhusa saunafunktsiooniga kui klassikalised saunamajad, siis seda Kallas kinnitada ei oska. «Eks asi ole eesmärgis ja selles, mida keegi tõhusaks peab. Meie nägemus saunast on, et see peab olema maksimaalselt ventileeritud ning niiske ja maheda leiliga. Oleme selle nimel palju vaeva näinud ning erinevaid teste teinud. Kui võrrelda samadel alustel, siis usume, et meie saunad on tõhusamad,» sõnab ta.
Ka Bekmann kinnitab, et kuigi tänapäevased võimalused lubavad saunamaja teha suurte klaasseinte ja igakülgselt modernse välimusega, ei pea saunatamisvõimalused sellest tulenevalt mitte kuidagi kannatama. Eritellimusel saunade valmistajad on alati avatud põnevatele ideedele ja annavad endast kõik, et need võimalusel ka ellu viia. «Näiteks hiljaaegu paigaldati kuuenda korruse rõdule selline disain-saunamaja, mis sisaldas rohkem lisasid kui mõni sõiduauto ning esmalt peale vaadates sauna ei meenuta,» räägib Bekmann.
Klaasseinte puhul tuleb lihtsalt hoolega silmas pidada, et tegu oleks karastatud klaasiga, et õnnetuste ja klaasi purunemise korral keegi viga ei saaks.
Muidugi saab tänapäevast saunamaja seestpoolt enam täiustada kui klassikalist ajaloolist vastet. Siin on piiriks ainult tellija fantaasia ja paljusid lahendusi on võimalik veel ka pärast saunamaja kättesaamist ja paigaldust eraldi lisada. Väga menukad on näiteks erinevad väärispuidust valgus- ja muusikalahendused. «Tellimussauna puhul on võimalik kõiki neid soove ka täita ja leida tellijale sobivaim erilahendus,» lisab Kallas.
Sama kinnitab ka Bekmann. «Kui vanasti oli saun pime ruum puidust kerisega, siis täna paigaldatakse soovidest tulenevalt eri valguslahendusi, helisüsteeme, nutilahendusi, isegi valgustatud saunakibuhoidjaid. See valik on veel laiem ja fantaasiast puudust ei tule. Erinevaid mugavuslahendusi pannakse lisaks leiliruumile ka teistesse ruumidesse,» räägib ta.
Moodne saun on kindlasti valgusküllane, võimalusel kauneid vaateid kaasav, nüüdisaegse tehnikaga varustatud mugav lõõgastumise koht, kuhu tihti kuuluvad ka välised kümblustünnid. «Suurte klaaspindade kasutamine on üha tõusev suund, » lisab Sutt. «Tänapäeva võimaluste juures kasutatakse saunaruumides kuumuskindlat klaasi, millel on vaid seestpoolt välja vaatlemise võimalus. Leiliruumis annab maksimaalse tõhususe siiski tavapärase isolatsiooniga sein optimaalse aknapinnaga. Sauna ja pesuruumi vahesein on klaasseinaks vahetumise trendis,» räägib ta.
Ettevalmistust vajab vaid krunt
Tänapäevased saunamajad on sisuliselt tehasemajad: need vajavad vaid korralikult ettevalmistatud vundamenti ja kui see on olemas, võtab sauna paigaldus äärmiselt vähe aega ja seda saab kohe kasutama hakata.
Kõik saunamajad ei vaja kapitaalset vundamentigi, näiteks mõned Greencube´i pisemad saunad paigaldatakse otse kiviplokkidele. Suuremad vajavad postvundamenti, selle aitab saunamüüja soovi korral kliendil ära korraldada. «Lisaks olenevalt soovidest võib saun vajada ka kõiki teisi vajalikke kommunikatsioone, nagu kanalisatsioon, vesi ja elekter,» ütleb Bekmann.
Selle, kas ja missuguseid lahendusi sauna saada soovitakse, soovitab Sutt läbi mõelda juba peamaja ehitamise käigus. Seda põhjusel, et siis saab nii vee, elektri kui ka kanalisatsiooni juba ühe tööna ka saunamajani ära vedada ja kõik liitumised ette valmistada.
Aga keegi ei käsi neid viimaseid sauna sisse panna – vabalt võib saunamõnusid nautida ka elektrita ja kausimajandusega. Nii on moodsas saunas kõvasti ka endiste aegade hõngu.
Soomlased levitavad uut moodi
Kastelli Baltikumi müügijuht Katrin Sutt räägib, et Soomest pärit saunades on kujunemas uus trend: lava ei ole neis enam lae alla ulatuv astmerida, vaid madalal tasapinnal kuni 60-kraadise soojaga lõõgastusala, niinimetatud lepo.
Eesti saun teeb maailmas nime
Iglusaun, mis välismaal tuntud Iglucrafti nime all, on kahtlemata äärmiselt menukas Eestis, aga vaat et menukamgi välismaal. Nende suurima saunamaja soetas möödunud aastal endale maailmakuulus jalgpallur David Beckham, kes ostule oma sotsiaalmeedias ka tublisti reklaami tegi.
Rahvusvahelist tuntust kogub ka eestlaste Paadisaun. Palju kajastust leidis saun välismeedias siis, kui see püstitati Trumpi ja Putini kohtumisel ajakirjanike kogunemisalasse möödunud aastal Helsingis.