:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
/nginx/o/2019/06/12/12254360t1he4a3.jpg)
Viimasest majanduslangusest alates on nii mõnedki suvilad üle Eesti jõude seisnud. Aeg on oma korrektuurid teinud ning nüüd paljud neist taas kinnisvarapakkumiste seas.
Suvilaturul on piirkonniti pakkumine suurenenud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui suvisele perioodile omaselt heita vahepeal pilk pealinnast väljapoole, võib mitmetes Eesti suvituspiirkondades täheldada märkimisväärset pakkumise kasvamist.
«Kui võtta näiteks mõned Rapla maakonna põhjaosas olevad suvilakooperatiivid või ka Lääne-Viru maakonnas endise Vihula valla rannikualadel olevad võib-olla enam tänapäeval mitte niivõrd populaarsed rannakülad, siis on pakkumiste arv kohati märgatavalt suurenenud,» seletas Arco Vara analüütik Mihkel Eliste, kelle sõnul on elamu- ja suvilaturu pakkumiste suurenemine kevadisel perioodil reeglina tavapärane.
Pakkumiste lisandumine ei tähenda aga tingimata seda, et keegi enam suvitada ei sooviks. Väga suur hulk suvilatest on nimelt soetatud möödunud buumi tipul või selle lähedasel perioodil ning alles nüüd on hinnatasemed vastavates piirkondades jõudmas mõistlikule tasemele, millest ka suvilaomanike kõrgenenud müügisoov.
«Iseenesest ei ole veel hetkel sealjuures midagi negatiivset, suvitusotstarbelise kinnisvara soetamine on kasvavate sissetulekute, madala tööpuuduse ja paranenud heaolu foonil viimaste aastate vältel märgatavalt suurenenud, mistõttu kasvanud pakkumine peaks võrdlemisi edukalt neelduma,» tõdes Eliste.
Pakkumisse jäävad lõpuks alles ennekõike suuremat renoveerimist või rekonstrueerimist vajavad suvilad, mida niivõrd ei eelistata.