«Kellel oli 2009. aastal raha või julgust või nupukust ning veel parem kui kõiki neid omadusi kokku, siis see inimene on oma investeeringu Tallinna kinnisvarasse kuhjaga tagasi teeninud. 2009. aastal oli Tallinna korterite keskmine hind 871 eurot ruutmeetri kohta ja pärast seda on hinnad tõusnud iga-aastaselt, mõnel aastal protsentuaalselt rohkem, mõnel aastal vähem. Hinnad Tallinnas on tõusnud kümne aastaga rohkem kui 1000 eurot ruutmeetri kohta, kasv on olnud enam kui kahekordne,» seletas Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino.
Et 2000 eurose hinnataseme erakordsusest paremini aru saada, tuleb minna aastatesse 2015-2016, mil hinnatase oli tõusnud 1500-1600 eurot ruutmeetri kohta.
«See oli aeg, kui süvenesid jutud uuest kinnisvarabuumist, meedias küsiti iga kvartali järgselt, et kas nüüd on hinnalagi käes ning mis ajal hinnaralli peatub. Valdav osa inimestest väljaspool kinnisvarasektorit muutus pisut murelikuks, pigem arvas samuti, et turg teeb korrektsiooni allapoole, kuid jätkas siiski ostmist, sest elada on ju vaja ja korralik palgakasv võttis muremõtteid vähemaks,» nentis Reino.
Juttu, et olukord võrreldes eelmise buumiga on teistsugune, ei uskunud eriti keegi, sest enamus mäletas sedagi, kuidas kinnisvarameeste prognoosid 2007-2008 ämbreid kolistasid.
«Aga nüüd oleme lõpetamas 2019 teist kvartalit, hinnad on läbi aegade kõrgeimal tasemel, turg samas ise stabiilne ja rahulik ning peaaegu tundub, et nüüd äkki see ongi kõigi jaoks normaalne olukord. Ei ole kriisi, ei ole buumi, on täiesti tavaline Adam Smithi nimeline unistuste turg, mis reguleerib ennast ise. Mõni projekt müüb ennast väga hästi, teine keskpäraselt, kolmandal arendusprojektil on pikk müügiperiood ja mõni projekt ebaõnnestub – nagu turumajanduses kombeks on.