Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Kinnistusraamatusse kantud parkimiskoha kokkulepe ei pruugi uuele omanikule laieneda

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suusõnalised või lihtkirjalikud kokkulepped ei seo parkimiskohta korteriga.
Suusõnalised või lihtkirjalikud kokkulepped ei seo parkimiskohta korteriga. Foto: Shutterstock

Uusarendusi kerkib kui seeni pärast vihma, parkimiskohti jääb järjest vähemaks. Arco Vara hindaja Kerli Koha heidab parkimiskohtadega kaasnevasse poleemikasse mõned valguskiired.

Uute korterelamute arendamisel on küllaltki tavapärane, et iga korteri kohta on ette nähtud minimaalselt üks parkimiskoht. «Kui peres on rohkem kui üks sõiduk, siis leitakse sellele parkimiskoht läheduses asuvate tänavate ääres, parklates või ka teistelt korteriomanikelt parkimiskohta üürides,» kirjutab Kerli Koha Arco Vara blogis

Nõukogudeaegsete korterelamutega piirkondades, kus maaüksusel asuv parkimisala on üldjuhul väga väike ja parkimiskohtade arv on oluliselt väiksem kui korterite arv, on Koha sõnul parkimise probleem aga eriti terav.

«Kõik on selge, kui parkimiskohtade osas on seatud erikasutusõigus või notariaalne kasutamise ja valdamise kord. Nimetatud õigus ja kord kehtivad korteriomandi igakordse omaniku suhtes. Sulle on määratud kindel parkimiskoht ja ainult sinul on õigus seda kohta kasutada. Erikasutusõiguse või notariaalse kasutuskorra kohta on tehtud kanne kinnistusraamatusse,» selgitas Koha. Tegemist on avaliku registriga, mille kannetega saab tutvuda igaüks.

Parkimiskohtade osas kinnistusraamatusse tehtava kande aluseks peab aga olema sajaprotsendiline korteriomanike notariaalselt kinnitatud nõusolek. Kui see puudub, siis ei ole korteriühistul ega ühelgi isikul õigust takistada korteriomanikul oma kaasomandi osa kasutamist parkimiseks.

«Kokkulepped kehtivad järgmistele omanikele vaid juhul, kui need on vormistatud notariaalselt ning kantud märkusena kinnistusraamatusse või on neile antud erikasutusõigus,» sõnas Koha.

Kui aga notariaalne kasutuskord puudub ja parkimiskoha osas ei ole seatud erikasutusõigust, on Koha sõnul uutel korteriomanikel reeglina kaks võimalust: kas aktsepteerida olemasolevat väljakujunenud parkimiskorda või asuda võitlusesse õiguse saamiseks.

«Esimese variandina pead sa ise leidma alternatiivse parkimisvõimaluse. Teise variandi puhul on enam kui kindel, et rahumeelsed suhted teiste korteriomanike ja ka korteriühistu juhatusega ei säili. Tülid ja vaidlused on lihtsad tekkima, kuna kahjuks ei olda teadlikud, et kui kinnistusraamatus puudub parkimise kohta kanne, siis on igal kaasomanikul õigus parkimisala parkimiseks kasutada,» nentis Koha, pannes koduotsijaile südamele, et nood enne koduostu parkimiskorraga seonduva kindlasti üle vaataksid. 

Tagasi üles