/nginx/o/2019/06/20/12284120t1hef55.jpg)
Kas ka teile tundub, et suved lähevad järjest soojemaks? Või hoiate ikka igaks juhuks jope, kummikud ja vihmavarju ligi ja pliidipuud käeulatuses? Igatahes viimase poole sajandiga on Eestimaal suve keskmine temperatuur tõusnud ligi poolteist kraadi, tuues puhkajate rõõmustamise kõrval kaasa probleeme. Muu hulgas seoses elamute sisekliima ja jahutusega, aga ka välisviimistlusega.
Silmale ilusad hooned võivad lõõskava päikese käes olla lausa põrgukateldeks ja koos globaalse soojenemisega suureneb nende jahutamise vajadus. Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri instituudi juhataja Jarek Kurnitski sõnul peitub hoonete ülekuumenemise põhjus suurtes klaaspindades, mida hakati kasutama paarkümment aastat tagasi, kui soojapidavad aknad turule jõudsid.
Energiatõhususe ja suvise ülekuumenemise nõuete puudumise tõttu ei osatud toona ülekuumenemisele veel tähelepanu pöörata.
«Arhitekt kavandas esteetiliselt ilusa hoone, aga selle sees valitses põrgulik kuumus, lausa võimatu oli elada. Juriidiliselt oli kõik aga korrektne, sest nõudeid ju ei olnud,» nentis Kurnitski.
Ka omanikujärelevalve teenust pakkuva ja ehitusprojektide ekspertiise koostava ettevõtte OÜ AIK-Projekt juhataja Andres Juhani möönab, et päikesekiirgust tõmbavad kõige enam ligi suurte klaaspindadega teraskarkassil hooned. Nende puhul tuleb näha rohkem vaeva ja kulutada lisaressursse, et saavutada normaalne sisekliima ning tagada välispiirete püsivus. Terastarindid ehk terasest piirdetarindid on nimelt hea soojusjuhina kõige vastuvõtlikumad temperatuurist tulenevatele mahumuutustele. Klaaspakettide vuukide tihendid satuvad ohtu UV-kiirguse lagundava toime tõttu, klaaspaketid on aga termilistest pingetest tingituna nii-öelda termostressis.
Seevastu vanades paneelmajades ei tohiks kuumus nii palju muret valmistada. Nõukogude ajal ehitatud hoonetes läks akende kaudu palju soojust kaduma, mistõttu need polnud ülemäära suured.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)