/nginx/o/2016/12/07/6152039t1hdd0a.jpg)
/nginx/o/2019/07/02/12318166t1he3f0.jpg)
Eesti ja Soome keskkonnaametitel on plaan asuda võitlusesse armastatud ilutaimega, mida kohtab palju nii meie koduaedades kui looduses. Soome eksperdi hinnangul on tegu täieliku mõttetusega.
Teadlane mõistab hukka Eesti ja Soome plaani asuda võitlusse armastatud ilutaimega (4)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitu aastat on räägitud sellest, et Soome plaanib hävitada looduses vohava lupiini - seda ei lubata juba järgmisest aastast kasvatada ka koduaias. Lupiini levitamine oma aiast väljapoole on keelatud ka Eestis, rängemaid meetmeid, nagu näiteks tõrje looduses, pole Eestis seni veel vastu võetud.
Helsingi Ülikooli professor Seppo Turunen ütles aga Yle hommikutelevisioonis, et selle lille hävitamise plaan on täiesti arulage.
Turunen ei mõista, miks on just lupiini kallale nii suure innuga asutud, kui Soomes on arvel 157 kahjulikku võõrliiki ja ülejäänute vastu mingit aktiivset sõda käimas ei ole.
Ta sõnab, et võõrliikide leviku osas on olemas väga mitmeid erinevaid lähenemisi ja mitte kõik neist pole seda meelt, et sisserännanud liike ei tohi looduses vohama lasta. Turunen sõnab, et ühe liigi tõrjumiseks peab olema mõjuv põhjus ja lupiini puhul ei ole seda suudetud konkreetselt välja tuua, mistõttu massiline taimevastane rünnak tundub liialdusena.
/nginx/o/2019/07/02/12318178t1h58dc.jpg)
Mees on seda meelt, et 157 ohtliku võõrliigi hulgas on vaid üksikuid, mis päriselt tõrjumist väärivad. Üks neist on karuputk. «Kui selline aeda tekib, tuleb see tõesti ettevaatlikult hävitada. See on väga invasiivne ja lisaks mürgine,» selgitab ta.
«Võõrliikide tõrjet on põhjalikumalt uuritud Kesk-Euroopas ja seal on jõutud järeldusele, et üldjoontes pole mõtet võõrliike tõrjuda, sest kohalik ökosüsteem ei kannata neist märkimisväärselt,» selgitab professor.
Tema ise näeb võõrliikides looduse rikastajaid ja mitmekesistajaid. «Soome jõudnud võõrliikide hulgas on mitmeid putukatele ja liblikatele kasulikke taimi, mis õitsevad näiteks ainult sügisel. Soomes pole algupäraselt selliseid taimi väga olnud, mis ka sügisel õitseks,» sõnab ta.
Lupiini massiivsema tõrjega on Soomel plaanis alustada järgmisel aastal. Aiapidajad, kes lupiini hävitamisega ei nõustu, võivad saada rahatrahvi.