Kompostikast olgu olemas nii eramu kui kortermaja hoovis (1)

Anna-Liisa Mets
, Kodustiil.ee vastutav toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Komposti valmistamisega saab hästi hakkama igaüks ja seda saab kindlasti teha ka linnaaedades.
Komposti valmistamisega saab hästi hakkama igaüks ja seda saab kindlasti teha ka linnaaedades. Foto: Shutterstock

Oma aialapi olemasolul on üsna narr toidujäätmeid prügikasti pilduda, mistõttu võiks igas koduaias, olgu linnas või maal, olla üks korralik kompostikast, mis jäägid töötleb ja annab aiapidajale suurepärase toitainerikka mulla.

Veebikeskkonna Kompostiljon esindaja Angela Hollo ütleb, et kompostimine on arukaim viis tegeleda oma aia- ja toidujäätmetega – nii pääsevad need taas ringlusse ja pakuvad väärtuslikku komposti, millega saab taimi väetada. «See on lihtne tegevus, oleme seda teinud aastasadu, ka praegu kompostib umbes viiendik Eesti elanikest. Igaüks saab sellega hakkama, tuleb vaid peamised kompostimistõed endale selgeks teha,» mainib ta.

Tihti saab sotsiaalmeedias teemakohastest aruteludest lugeda, et inimesed pelgavad kompostikasti kasutusele võtta, sest kardavad lindude ja näriliste rünnakut. Hollo sõnul on see hirm alusetu, sest isegi kui kompostikast on lahtine, saab soovimatud külalised eemal hoida. «Lahtise kompostikasti puhul pole vaja närilisi karta, kui paigaldada kompostikasti põhja ja äärtesse väikese silmaga metallvõrk. Lindude eemalhoidmiseks võib sellele asetada katte või kaane,» räägib ta.

Tõsi, tiheasustusega aladel on kohustuslik soetada biojäätmetele kinnised kompostrid, aga seegi nõue ei tohiks olla nii ränk, et seetõttu kompostimata jääks.

Tagasi üles