Nostalgiagalerii: kas mäletad laulupidude maiustusi?

Eestis on traditsiooniliselt kujundatud laulu- ja tantsupidudeks kommikarpe ja šokolaaditahvleid. Seda tehti nii esimese Eesti Vabariigi perioodil kui ka sügaval nõukogude ajal, näiteks 1969. aastal toimunud 100. juubelipeo kommikarbid kujundas kunstnik Diana Laev.

Tootepakendite disain jõudis Eestisse umbes samal ajal kui toimus esimene laulupidu 150 aastat tagasi. Sellest ajast on pakendid käinud käsikäes nii tehnoloogia arengu, ajastu meelsuse kui kunstisuundadega. Kõige vanem pakendite illustreerimise viis on kivitrükk, mis seostub paljude inimeste jaoks Norma punase-valgetäpiliste maitseainetopsidega, aga sama tehnikat kasutati pikalt ka kommikarpidel ja –purkidel. Šokolaadikarpide motiive maaliti aastakümneid käsitsi ja trükiti seejärel pakendile. 1950. aastatel olid moes akvarellitehnika, realistlikud ja helged pildikesed ning rahvusornamentika, mis vastandusid keerulisele ajastule ehk olid sisult sotsialistlikud, aga vormilt rahvuslikud. Paljud sellest ajast säilinud kommikarbid on kujundanud rahvariietest huvitunud moekunstnik Melanie Kaarma, kelle missiooniks oli tutvustada erinevate maakondade rõivaid.

1960. aastatel mood muutus ning pakendid läksid vabamaks, disain nurgelisemaks ja mängulisemaks. Toona töötas Kalevi kommivabrikus tuntud kunstnik Diana Laev, kelle tööna on valminud ka 100. juubelipeoks valminud kommikarbid. 1970. aastate lõpus ja 80. aastate alguses arenes fototehnoloogia ja rahvariides laulupeolisi enam ei joonistatud, vaid pildistati. Toonased fotod olid küll detailideni lavastatud, aga tänasega võrreldes oli fotokvaliteet veel lapsekingades.

Taasiseseisvumise perioodil hakati taaskasutama nii Eesti Vabariigi aegseid kui ka hilisemaid rahvuslike motiividega pakendite kujundusi. Paljudele üllatusena on praegugi populaarse «Kalevipoja» šokolaadi ümbris kujundatud Ilse Lepiksoni poolt juba 1960. aastatel ja pea sama kujundusega juba viis aastakümmet müügil. Tänapäeval enam üldjuhul pakendeid käsitsi ei maalita, kunstnikele on abiks erinevad arvutiprogrammid.