/nginx/o/2016/12/07/6152039t1hdd0a.jpg)
/nginx/o/2019/07/03/12322932t1hbc86.jpg)
Taimede kastmine ei ole päris nii lapsemäng, nagu arvata võiks. Väga sageli eksitakse ühes kriitiliselt olulises etapis.
Hämmastavalt paljud aiapidajad ei ole kursis, kui pikalt taimi tegelikult kastma peab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Portaal The Gardenista kirjutab, et paljud inimesed kastavad oma taimi küll sagedasti, aga kaugelt liiga lühidalt ja see on peamine põhjus, miks kasvatatav kraam kiratsema jääb. Vett nagu on, aga lihtsalt liiga vähe.
Eriti just algajad aiapidajad teevad selle vea, et arvavad, et kui mullapind on märg, siis juba piisab. Tihti piserdatakse kerge veekiht peenardele ja arvatakse, et taimed on kastetud.
Sisuliselt, nagu portaal võrdleb, on see sama hea kui januga vee joomise asemel hoopis duši alla minna – ühesõnaga, janu just ei leevenda.
Ekspertide sõnul peaks kastmise järel muld olema märg vähemalt 15 cm sügavuselt ja sellist tulemust väga paljud aiapidajad kastmisel ei saavuta, mistõttu taimed ei saa nii palju vett nagu nad tegelikult sooviksid.
Meeles tasub aga pidada, et säärast kastmist vajavad eelkõige suvelilled ja köögiviljad ning muu taoline. Püsililled peaksid ajama ise oma juured nii sügavale, et saavad vee kätte pinnasest.