/nginx/o/2016/12/07/6152039t1hdd0a.jpg)
/nginx/o/2019/07/12/12356794t1h7228.jpg)
Üleeile kirjutasime naisest, kes oma aeda kauni veesilma rajas. Keskkonnaamet meenutab aga, et sugugi mitte kõik levinud tiigirajamispraktikad pole õiged. Näiteks ei peaks tiikides pidama kalu.
Keskkonnaamet: koduaia tiigis kalade kasvatamine on väga halb mõte
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tiikide elurikkus
Tiik koduaias aitab kaasa liigirikkuse kasvule, meelitades aeda erinevaid linde ja väikeloomi, nt siile, kes seda joogivõtukohana kasutavad. Lisaks on tiik ka ise elupaigaks mitmetele selgrootutele. Seal leiavad elupaiga paljud putukad, teod, karbid, veemardikad ja kiilid.
Selgroogsetest võib tiigist leida kõresid ehk juttselg-kärnkonnasid, kes eelistavadki just väikeseid madalaid veekogusid. Kõre on Eesti 11-st kahepaikseliigist kõige ohustatum – 40 aastat tagasi laialt levinud liigil on tänapäeval ainult 15 elupaika. Kõre elab liivikutes ja madalmurustel rannaniitudel ja sigib sealsetes madalates soojades veekogudes, nt tiikides, kus pole kõre kulleseid söövaid kalu. NB! Nime on saanud kõre kaugele ulatuva omapärase kõriseva hääle järgi.
Kõre on Eestis muutunud väga haruldaseks meie maakasutuse muutuste tõttu. Lisaks oli vanasti palju väikeseid veesilmasid, ent enam kahjuks mitte. Nüüd on kõred leidnud endale pelgupaiga endistes liivakarjäärides, kus on oluline teha koostööd kaevandajatega, et pärast liiva kaevandamist säiliks kõrele sobilikud elupaigad.
Kalad aga ei sobi tiiki, kuna kaladega tiik on sogane ja elustikuvaene ning kalad söövad ära tiigis elutsevate kahepaiksete vastsed ja selgrootud loomad.
Lisaks eelmainitud liikidele on tiik kasvukohaks mitmetele veetaimedele, kes puhastavad vett, toodavad hapnikku ja pakuvad tiigielanikele vajalikku toitu ning elupaiku. Vee roiskumise ja vetikate vohamise vältimiseks tasub tiigis kasvatada rohkelt hapnikku tootvaid taimi, näiteks harilikku kalmust, ubalehte või aed-vesiroosi.
Tiigivee lämmastikusisaldust reguleerimiseks soovitame paar korda aastas vett vahetada, vahetades korraga 1/3 tiigiveest, et mitte jätta kuivale sealset vee-elustikku. Parim aeg selleks on vihmane suvepäev suve teises pooles, kui tiigielustik (kahepaiksed, putukad jt) on järglaste andmisega ühele poole jõudnud ega saa puhastamisel surma.
Koduaias oleva väiksema tiigi rajamiseks, likvideerimiseks või setteist ja taimestikust puhastamiseks ei ole vaja meie luba. Küll aga tuleb arvestada mõningate asjaoludega.
Mida vältida?
1. Ära asusta tiiki kalu! Kalad muudavad tiigi läbipaistmatuks ja eluvaeseks.
2. Ära too tiiki parte ega toida neid seal! Toidujäägid ja partide väljaheited väetavad tiiki. Samuti hävitavad nad tiigielustikku ja tõstavad üles põhjamuda. Nõnda halveneb vee kvaliteet.
3. Väldi kahjulike ainete sattumist tiiki! Kõige sagedamini satuvad kahjulikud või lausa mürgised ained tiiki pinnaveega, kui tiigi läheduses asub põllumaa, laut või välikäimla. See oht on eriti suurte sadude ja kevadise lumesulamise ajal.
/nginx/o/2019/07/12/12356792t1h4e74.jpg)
PEA MEELES!
1. Tiigi rajamiseks tuleb saada kirjalik nõusolek kohalikult omavalitsuselt, kaitstavate alade puhul ka keskkonnaametist.
3. Rajades tiiki, ei tohi kahjustada loodusväärtusi.
4. Asukoha valikul tuleb veenduda, et ei ohustata maa-aluseid insenerivõrke ega õhuliine.
5. Kui on soov rajada, likvideerida või süvendada ühe hektari suurune või sellest suurema veepeegli pindalaga veekogu, siis tuleb enne tööle asumist taotleda Keskkonnaametilt vee erikasutusluba. Täpsemat infot suuremate tiikidega seotud veelubade taotlemisest leiab ameti kodulehelt https://www.keskkonnaamet.ee/et/eesmargid-tegevused/vesi/vee-erikasutusluba. Koduaias oleva väiksema tiigi rajamiseks, likvideerimiseks või setteist ja taimestikust puhastamiseks ei ole vaja veeluba.