Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Kortermaja elanik küsib: kuidas alustada mänguväljaku või puhkekoha rajamist?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lavassaare kortermajade mänguväljak
Lavassaare kortermajade mänguväljak Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

«Korteriomanike üldkoosolekul avaldasid väikeste lastega pered arvamust, et meie maja juures võiks olla laste mänguplats. Mõned inimesed sooviks aga hoopis täiskasvanutele grillinurka. Mida soovitaksite?» pöördus kortermaja elanik nõu saamiseks Eesti Korteriühistute Liidu poole.

Mänguväljaku planeerimisel on Rakvere linnaaedniku Anu Otsma sõnul paslik luubi alla võtta vanuserühm, kelle tarbeks mänguvõimalusi luuakse.

«Reeglina rajatakse kortermajade juurde väljak väikelastele, sest nende liikumisvõimalused linna mänguväljakutele on piiratumad ja võtavad väga palju aega. Samas saab ema tegeleda piiratud hoovimänguväljaku korral koduste asjadega ja lapsel on pilk peal,» andis aednik Eesti Korteriühistute ajakirjas Elamu head nõu. 

Mänguvahendeid erinevatele vanuserühmadele pakuvad paljud ettevõtted, kuid Otsma sõnul peab nende valikul ka turvanõudeid hoolsalt järgima.

«Lapse loovuse arengule aitavad kaasa pigeb vahendid, millest nad ise saaksid midagi luua,» oli Otsma veendunud, lisades, et väikelapse kognitiivsele arengule aitab kaasa, kui nad saavad mängida liiva, muda, kivide, käbidega ja muu taolisega.

«Muu maailm taasavastab selle, mis oli meie lapsepõlve loomulik osa, ehk jõuavad ka eestlased selleni tagasi,» nentis ta.

Mänguväljakute puhul tuleb lisaks arvestada ka sellega, et see oleks aktiivsest liiklustsoonist eemal ja ei asuks täispäikeses või väljakul oleks päikese eest varjumise võimalus, näiteks katusealune.

Jagatud vastutus ja kohustused

Kortermaja juurde puhkekoha planeerimisel tuleks samuti küsida, kes ja kuidas seda kasutama hakkavad. «Kas üksikud pingid istumiseks, mõtisklemiseks ja raamatute lugemiseks? Grillimisalad? Piknikualad? Lärmakamad tegevused võiks akende alt eemale viia, siis ei teki elanike vahel pingeid,» soovitas aednik. 

«Samuti tuleb välja mõelda kasutustingimused ja kord, sest kui Eestis juhtub olema kevadel ja suvel kolm ilusa ilmaga õhtut, tahaksid kõik elanikud ehk korraga puhkeala kasutada.»

Tagasi üles