Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
/nginx/o/2019/07/18/12377239t1h1048.jpg)
Elukohta üürides tuleb üürnikul teinekord tasuda lisaks kokkulepitud igakuisele üürisummale ka teiste tarbitud teenuste eest. Sageli nõutakse rentnikult, kelle korteri omanik on maakleri sekkumiseta leidnud, ka teatavat vahendustasu. Kas selline teguviis on ikka õige?
Üsna sageli kohtame olukordi, kus korter antakse üürile küll otse omanikult ning kinnisvaramaakleri sekkumiseta, ent omanik nõuab sellegipoolest vahendustasu.
Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosileht möönab, et korteriomanikul ei ole taolistes olukordades tegelikult õigust vahendustasu nõuda.
«Üürilepingu sõlmimisel saab nõuda vahendustasu ühe kuu üüri ulatuses üksnes juhul, kui üüripind on leitud kinnisvaramaakleri vahendusel. See on tasu kinnisvaramaaklerile, mitte omanikule,» selgitas Roosileht.
Omanikul on õigus nõuda tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses, muude tasude osas, õigused puuduvad.