:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
/nginx/o/2019/07/17/12373773t1h60a7.jpg)
Oma korterit, eramut või suvemaja rahateenimise eesmärgil välja rentides ei arvesta inimesed tihti külaliste tekitatud kahjudega, mis valesti sõlmitud kindustuslepingu tõttu võivad jääda omaniku kanda.
Pane tähele: kodu lühiajaline rentimine võib omanikule kalliks maksma minna
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suvi on reisimise, suurürituste ja festivalide hooaeg ning just siis panevad paljud oma tühjalt seisva suvemaja või linnakorteri lühiajaliseks üürimiseks mõeldud portaalidesse üles.
«Kahjuks ei arvesta inimesed aga sellega, et isegi kodu lühiajaliselt üüripinnaks muutes, tuleb sellest teavitada ka kindlustust,» rääkis Seesami kindlustuse tootejuht Dagmar Gildeni, kelle sõnul on majutusportaalide populaarsus kasvatanud ka kodukindlustusjuhtumite arvu. Süüdlasteks taolistes olukordades on reeglina üürilised.
Seesami esindaja väitel tuleb kõige rohkem ette hooletusest tingitud veekahjustusi, toas suitsetamisest, küünalde põletamisest ja sauna ülekütmisest tingitud põlenguid ning kahjuks ka vandaalitsemisi.
«Kahjuks leidub näiteid olukordadest, kus inimesed läksid puhkusele ning andsid kodukandis toimuva suurürituse ajaks korteri üürile. Armsasse koju naastes ootas ees laastatud ruum koos lõhutud nõude ning toiduplekkidega seintel, laes ja mööblil. Naturaalsest puidust parkett aga kobrutas alkoholi ja muude vedelike tõttu,» tõi Gilden näite üürnike tekitatud tuhandete eurode suurustest kahjudest, mis jäid kahjuks koduomaniku kanda.
Seda seepärast, et eluaseme rentimisega võõrastele inimestele suureneb kindlustusjuhtumi realiseerumise tõenäosus ning tavapärane kodukindlustusleping koduomanikule üürilise tekitatud kahjude osas kindlustunnet ei taga.