Mulligalerist Kristel Voltenberg kogub mulle. Suvesoovitused kihisevaks joogiks

Kristel Voltenberg ühel oma reisidest śampanjamaale. Fotol on ta külas ülemöödunud sajandi algusest tegutsenud Drappier` śampanjamajas, mida ta praegu Eestis esindab. Foto: Olga Makina

Järgmisel nädalal peetakse Hiiumaal Kärdlas esimest korda VahuVeini Viikendi. Arter uuris Eesti kõige popimalt šampanjablogijalt ja hiljuti suvepealinnas Pärnus Eesti esimese mullijookide festivali Mullfesti korraldanud Kristel Voltenbergilt, milliseid kihisevaid jooke tema suveajal eelistab.

Uskuge või mitte, kuid selle aasta esimesel päeval šokeeris Eesti ainsat šampanjadele ja vahuveinidele pühendatud Mulligaleristi blogi (mulligalerist.blogspot.com) pidav jurist Kristel Voltenberg oma külalisi sellega, et pakkus neile tervituseks küpsemat aastakäigu- ehk vintage-šampanjat ühes Ukraina soolapeki salo imeõhukeste, vähem kui millimeetripaksuste viiludega. «Need kaks sobivad suurepäraselt,» kinnitab mulligalerist ja pakub välja teisegi äraproovitud võimaluse, kuidas seltskonna maitsemeeli üllatada: soolakad kartulikrõpsud koos mõne mineraalsema vahuveini või šampanjaga. Viimastest sobiks näiteks vaid valgetest viinamarjadest, enamasti Chardonnay’st tehtud Blanc de Blancs’id (valged valgetest).

Nimelt pole kihisevas šampanjamaailmas enam ammu rangeid reegleid, mis ütleksid, millal või millise toiduga seda tohib pruukida, millisega mitte. Rääkimata sellest, et varem pigem traditsiooniliseks pidude-vastuvõttude tervitusjoogiks peetud šampanjast on saanud rüübe, millega võib vabalt kulgeda läbi kogu õhtusöögi eelroast magustoiduni välja. «Šampanja on vägagi toidusõbralik vein,» tähendab Voltenberg. Alustuseks valitakse neist enamasti kergemad ja kuivemad, edasi vanemad ja maitserikkamad, pearoa juurde aga kõige väärikamad-küpsemad. Desserdiga istub magusam «mull» või siis hoopis šampanjamajadest pärit dessertvein Ratafia de Champagne.