:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
/nginx/o/2019/07/20/12385257t1h51d5.jpg)
Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosileht toob siiamaani segadust külvanud teemasse veidi selgust.
Puust ja punaseks: kes peab tasuma remondifondi ja ühistu laenumaksed?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vältimaks vaidlusi üürileandja ja üürniku vahel, soovitab Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosileht üürilepingus konkreetselt välja kirjutada, millised on üürniku kohustused.
«Tavaliselt on nendeks vesi, elekter, küte, gaas ja hooldustasud, mida üürilendja kohustub tasuma kolmandale isikule. Antud juhul seostuvad kõik need kulud üüritud asja kasutamisega ja neid tuleb tasuda üksnes siis, kui selles on kokku lepitud,» nentis Roosileht. Tema sõnul on põhjendamatu nõuda üürnikult remondifondi makse ja sihtotstarbeliste laenumaksete tasumist, kuivõrd need kulud ei ole otseselt seotud üüritud asja, antud juhul üürikorteri kasutamisega, tulenevalt Võlaõigusseaduses sätestatust.
Võlaõigusseaduse paragrahv 273 alusel on kokkulepe tühine, kui üürniku kohustus ei ole otseselt seotud üüritud eluruumi kasutamisega. Korterelamu remondifondi makse ja laenumaksete tegemine ei ole kindlasti otseselt seotud üürikorteri kasutamisega ja neid kulusid ei pea kandma üürnik, vaid üürileandja.
Üürileandja on korteriomandi omanikuks, mistõttu lasub just temal remondifondi ja laenumaksete tasumise kohustus. Remondifondi ja korterelamu laenumakseid tasuvad korteriomanikud kaasomandi osa remondiks, elamu seisukorra parandamiseks ja need kulud ei ole seotud korteriomandi kui reaalosa kasutamisega, mistõttu ei ole need Võlaõigusseaduse järgi kõrvalkuludeks, mida võib üürnikult üürimaksetele lisaks nõuda.