Turule lisandunud nišikorterid suurendavad konkurentsi üürileandjate vahel

Üüriturul seisavad põnevad ajad ees. Foto: Shutterstock

Viimaste aastate jooksul on elamispindade üürituru pakkumise poole peal leidnud aset fundamentaalseid muutusi. Uute niššitoodetena on pakkumisse tulnud mikrokorterid ja lisandunud on institutsionaalsed investorid, kes pakuvad üürile kortereid majade kaupa. Samuti pole väikeinvestorid käsi rüpes hoidnud ja nemadki suurendavad vaikselt pakkumist ning parandavad pakutava teenuse kvaliteeti. Pakkumise suurenemine hoiab konkurentsi üüriturul pineva, mis omakorda võimaldab üürnikele paremat valikuvõimalust ja loodetavasti kvaliteetsemat teenust, leiab portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Üks kolmest olulisest üüriturgu suunavast trendist on olnud mikrokorterite ehk valdavalt kuni 20-ruutmeetriste uute ja kvaliteetsete üürikorterite pakkumisse tulemine. Enamus mikrokorterite projekte asuvad kesklinnas või näiteks ülikoolide läheduses. Mikrokorterid sobivad hästi nii pikema kui lühemaajalise majutuse pakkumiseks.

Nišiturg teeb otsad lahti

«Viimastel aastatel peamiselt Tallinna turule tulnud mikrokorterid on olnud väga oluline trend, mis on täitnud täiesti tühja nõudluse nišši. Mikrokorter võimaldab üürnikule kvaliteetset minimalistlikku ja sellest tulenevalt mõistlikku hinnaga üürieluaset. Uurides mikrokorterite täituvust ja nende omanikest üürileandjate meelsust näeme, et tegemist on olnud üüriturule väga vajaliku tootega, millistele paistab olevat ruumi veel küllaga,» analüüsis mikrokorterite sektorit Tarvo Teslon.

Raha liigub

Teine üüriturgu fundamentaalselt muutes tegur on suure institutsionaalse raha pakkumise poole tulemine. Hetke seisuga on avaliku infona LHV Pank investeerinud Manufaktuuri tänaval 127 üürikorteri arendamisse, kuhu täna aktiivselt üürnike otsitakse. Töös on täiendava 2021.aastal valmivad 164 üürikorterit Bonava arendatavas Uus-Mustamäe elamukvartalis.

«LHV pensionifondi rahapaigutus üürisektorisse on märgiline samm, et suur raha näeb üüriäris võimalusi. Tibusid loetakse küll sügisel, aga võib arvata, et turule on tulnud kvaliteetset üüriteenust pakkuva üürileandja kvaliteetsed üürikorterid. Siin-seal sahistatakse, et on investoreid, kes soovivad samuti suurematesse üürielamutesse investeerida, kuid nende projektide info ei ole veel avalik,» rääkis Tarvo Teslon.

Väikeinvestorite tõus

Uute ja huvitavate trendide juures ei maksa ära unustada vana kulda. Eesti üürituru suurim vundamendikivi on siiski väikeinvestor, kes omab üht-kaht või äkki isegi kümmetkonda üürikorterit.

«Kinnisvarasse investeerimine on populaarne ja investorite arv on pigem kasvanud. Tõsi – viimase aasta jooksul on uute üüriinvestorite ja üüriinvesteeringute maht pigem mõnevõrra vähenenud. Igal juhul võib öelda, et üüriteenuse kvaliteet on paremaks muutunud. See tähendab, et kirjalik leping ja mõistlikud üürisuhted muutub erandiks olemisest järjest rohkem heaks tavaks. Väikeinvestorite pakutava üüriteenuse kvaliteedi paranemine on kolmas üürituru oluline trend,» leidis Tarvo Teslon.

Uute üüritoodete ja üüriinvestorite turule lisandumine tekitab konkurentsi üürileandjate vahel, mis omakorda sunnib viimaseid pakkuma paremat üürikaupa ja paremat üüriteenust. Üürileandjate rõõmuks on üürituru peamise piirkonna ehk Tallinna elanike arv viimastel aastatel kasvanud. See tähendab, et pakkumise kasvuga paralleelselt on ka üürinõudlus samal ajal suurenenud.

«Üüripakkumise suurenemine tähendab, et üürikorterit on hõlpsam leida kui varasematel aastatel. Siiski on üüriturg tugevalt sesoonne, see tähendab, et augustis-septembris näeme igal juhul üürikorterite puudujääki, aga tõenäoliselt on juba oktoobriks turg taas rahunenud,» prognoosis Tarvo Teslon. «Üürihinnad liiguvad samas taktis kinnisvara kallinemisega ehk 3-5 protsenti aasta baasil. Hinnatõusu kiirenemisekspõhjust ei ole. Samuti ei ole vähematki alust hindade langusele mängida.»

Loe rohkem kinnisvaraportaalist KV.EE!