Tudeng, pilk siia: IKEA sisekujundaja annab nõu, kuidas ühiselamus või üürikorteris elamine kodusemaks teha

IKEA sisekujundaja annab nõu. Foto: Optimistic Public

Tulevasi ja olemasolevaid tudengeid ootab peagi ees uus õppeaasta. Mõni lahkub vanemate kodust esimest korda, teised naasevad pärast suve ühiselamusse või üürikorterisse. IKEA sisekujundaja Baiba Freija jagab näpunäiteid, kuidas muuta ajutises kodus viibimine mugavamaks.

Kodust lahkuvad tudengid elavad tihtilugu ühiselamutes või üürikorterites, mida jagatakse toakaaslasega. IKEA sisekujundaja Baiba Freija sõnul on võimalik ka ajutist elukohta muuta kodusemaks. «Kui esmakursuslased kolivad ülikooli tõttu teise linna, siis ei pea nad ainuüksi harjuma uue linna ning keskkonnaga, vaid ka uue koduga, mille sisustamisvõimalused on tihti limiteeritud. Seetõttu tasub ajutise elukoha kodusemaks muutmisel tähelepanu pöörata eelkõige hügieenile, privaatsusele ning isiklike asjade hoiustamisele,» selgitas Freija.

Kuidas tagada hügieen?

Arstide sõnul imab voodi madrats kümne aasta jooksul 300 liitrit higi. Kui üürikodus ei ole alati võimalik vana voodit või madratsit välja vahetada, siis aitavad hügieeni tagada kattemadratsid ja muud kaitsematid. «Kui voodit või madratsit ei saa muuta, on soovitatav osta kattemadrats või spetsiaalne madratsikaitse, mis maksab vaid paar eurot. Kattemadrats pole kasulik vaid hügieenilistel põhjustel, vaid pakub ka mugavust, kui vana madrats on juba kulunud,» lausus IKEA sisekujundaja, lisades, et kolides on lihtne kattemadrats ka kaasa võtta.

Võimalusel tasub välja vahetada ka uue kodu tekstiilesemed nagu kardinad, vaibad, padjakatted või vähemalt neid pesta. «Meile meeldib öelda, et tekstiil muudab elamispinna päris koduks. Seetõttu võib ainuüksi uus vaip anda elamispinnale teise õhustiku ja olemuse,» selgitas Freija

Kardinad aitavad luua isiklikku ruumi

Freija leiab, et isegi kui elamispinda jagatakse ühe või kahe kaaslasega, on võimalik igas kodus luua ka isiklikku ruumi. «Näiteks on võimalik jagada tuba osadeks, kasutades riiuleid, kardinaid või riidenagisid. Viimaseid on võimalik katta ka suurema tekiga, mis aitab magamisruumi muust eraldada ning minimeerida toakaaslase tekitatud hääli,» kirjeldas Freija.

Ta lisas, et ka kokkupandav ning mitmeotstarbeline mööbel tuleb väikses ühiselamus või üürikorteris kasuks. «Õpilased õpivad harva laua taga, nii et kui vähegi võimalik, soovitan valida väikese laua, mille saab vajadusel kokku voltida. Kui lauda üldse ei soovita, siis on olemas spetsiaalsed arvutitoed arvutiga diivanil või voodis istumiseks,» lausus Freija. Lugemiseks soovitab ta kasutada LED-valgusteid, mida saab vajadusel lauale, voodiraamile või mujale paigutada.

Kärud asjade hoiustamiseks ning liigutamiseks

Kui mitu inimest elab väikeses ruumis üheskoos, siis kerkib paratamatult küsimus, kus isiklikke asju hoida. «Riiulite jaoks on soovitatav kasutada kogu seinte kõrgust, et ruumi oleks rohkem. Samas pole kõigis ajutistes kodudes lubatud puurida seintesse auke. Sellistel juhtudel on heaks lahenduseks käru, mida saab kasutada nii öökapi, vanni- või köögiriistade hoiustamiseks või esemete liigutamiseks üheks toast teise,» kirjeldas IKEA sisekujundaja. Kasuks tulevad ka kastid, mis maksavad vaid paar eurot ja mida saab voodi alla panna. Nimetatud kastides saab hoida nii riideid, voodipesu kui muid esemeid.

Ühise vannitoa jagamisel soovitab Baiba Freija valida vannituppa hõlpsalt kaasaskantavad ja vannitoa seintele või ustele sobivad ladustamislahendused. «Vaid mõne euro eest saab osta korve või seinataskuid, mida on lihtne konksu külge riputada ja kasutada nii kosmeetikatoodete kui pesemisvahendite hoidmiseks,» ütles Freija, lisades, et vajadusel on võimalik neid ka hõlpsalt teise tuppa viia. Samuti on kasulikud riidepuud, mida saab uksele riputada.