/nginx/o/2019/08/02/12428355t1h050b.jpg)
Kui mullu taheti kuumade ilmade ja tehingute arvu languse vahele tõmmata võrdusmärki, siis tänavune juuli kummutas need seosed. Hoolimata puhkustest ja aasta soojemast kuust sõlmiti esialgsetel andmetel kogu Eestis 1819 korteriomandi ostu-müügitehingut, mida oli mõnekümne võrra rohkem kui juunis, jäädes siiski kevadkuistele näitajatele alla, tõdeb Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Igor Habal.
Taoline lainetus, kus kevad ja hilissügis kipuvad aasta kõige aktiivsemad tehinguperioodid olema ning aasta algus ja suvi on vastukaaluks vähemaktiivsemad, on muutunud trendiks. Tallinna andmed näitavad üsna selgelt, et ehitustööd valmivad peamiselt kevadel ja sügisel ning hiliskevadel ja suvel on uute ehitustööde alustamise kõrgperiood.
Aktiivsus püsib
Tänavune aasta on esimese seitsme kuu põhjal olnud praktiliselt sama aktiivne kui eelmise aasta sama periood: sel aastal on sõlmitud 12 980 korteritehingut, 2018 sõlmiti 12 918 tehingut. Seejuures on tehingute arv kõige enam, ehkki vaid veidi enam kui 70 võrra, vähenenud Harjumaal, mille taga on uute korterite pakkumise vähenemine Tallinnas.
Juulis oli korteritehingute mediaanhind Eestis 1419 eurot ruutmeetri kohta, aasta esimese seitsme kuu võrdluses on mediaanhind suurenenud praktiliselt igas maakonnas. Tehingute mediaanhind kasvab endiselt ning tänavu on keeruline uskuda, et see näitaja väheneb.
Esiteks, on Tallinnas uusarenduste pakkumine võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenenud ligi 400 võrra ning kuna nõudlus on endiselt tugev, on see hinnakasvu kiirendanud, mis avaldab mõju järgmise 12 kuu jooksul. Teiseks on Tallinna mahu vähenemise kõrval arendustegevus endiselt optimistlik, seda aga keskustest kaugemal, kus hinnatase on madalam. Sel ja järgmisel aastal valmivad uued korterelamud Kuressaares, Rakveres, Viljandis ja Võrus, mis kindlasti mõjutavad positiivselt statistikat. Seega on vägagi tõenäoline, et mediaanhind võib ajutiselt kiireneda, enne kui ta uuesti aeglustub.
:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)