Pilt selgeks: kes peab korteri üürimisel tulumaksu deklareerima?

Puust ja punaseks. Foto: Shutterstock

Üürituru kõige aktiivsem periood on täie hooga käimas ning turg pakkujaid ja üürihuvilisi pilgeni täis. See aga tähendab, et palju tekitab segadust igiammune küsimus, millal peab üüritulu deklareerima ja maksma tulumaksu üürileandja, millal aga hoopis üürnik, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Kristiina Aderov.

Tegelikult on asi lihtne ja oleneb sellest, kas lepingu osapool on eraisik või firma. Tulumaksuseadus ja maksuameti praktika panevad asja kõigile arusaadavalt paika. Vaatame üle põhilised punktid.

Kui eraisik üürib teisele eraisikule

Sel juhul deklareerib üürileandja eelmisel aastal saadud üüritasu tuludeklaratsioonis ja tasub tulumaksu 20 protsenti, kommunaalkulud saab maha arvata.

Alates 2016. aastast võib füüsiline isik üüritulust elamu või korteri üürimisega seotud kulude katteks 20 protsenti maha arvata. Selleks ta kuludokumente esitama ei pea. Eluruumi üüritulu 20 protsendi mahaarvamist rakendatakse elamu või korteri üürimisel eluruumi üürilepingu alusel. Üüritulu, ehk siis summa, millest tehakse mahaarvamine, hulka ei loeta üüri kõrvalkulu ega koormisi, kui üürnik on neid ise tasunud või üürileandjale hüvitanud.

Kui ettevõte üürib eraisikule

Sellises olukorras on tegemist maksuvaba käibega, sest eluruumi puhul ei ole lubatud kinnisvara üürile käibemaksu lisada. Seni, kuni firmast raha välja ei võeta, tulumaksu tasuma ei pea. Ettevõtte tulumaksu eripäraks Eestis on see, et maksustatakse ainult jaotatud kasumit. Kui kasum investeeritakse uuesti ettevõttesse, on see maksuvaba.

Kui eraisik üürib ettevõttele

Sel juhul peab firma lepingu alusel kinni tulumaksu 20 protsenti brutosummalt. Üürnik on kohustatud deklareerima üürilepingu väljamakse brutosumma. Kui eraisikule ei ole ruumide üürimine ettevõtlus, tuleb äriühingul üüritasu väljamaksmisel tulumaksu seaduse alusel pidada kinni tulumaks 20 protsenti ja kanda üle maksuameti kontole. Eraisikust üürileandja võib tegeleda ruumide üürimisega ka ettevõtluse korras, millisel juhul ei ole äriühing kohustatud eraisikule tasutud üüritasult tulumaksu kinni pidama.

Kui üürileping on sõlmitud juriidilise isikuga, siis juriidiline isik peab tulumaksu kinni pidama üüri brutosummast, välja arvatud üüri kõrvalkulud ja koormised. Üürileandjale tagastatakse tuludeklaratsiooni alusel 20 protsendiline üüritulult enammakstud tulumaks. Rõhutan, et sel juhul ei ole võimalik, et üürnik maksab omanikule ja omanik deklareerib selle ning tasub maksuametile.

Seega, olge hoolikad ja vaadake üle lepingu osapooled: kes on üürileandja ja kes üürnik. Sellest lähtuvalt ongi selge, kelle kohuseks tulumaksu tasumine on. Kui tekib lisaküsimusi, siis kindlasti tasub pöörduda maksuameti poole või uurida seda pädeva maakleri käest.

Loe rohkem Uus Maa blogist.