:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
/nginx/o/2019/08/10/12452281t1h52f2.jpg)
Arco Vara analüütiku sõnul on Eesti kinnisvaraturg piirkonniti äärmiselt erinev - mahajäänud paigad jäävad üha tühjemaks, samal ajal kui tõmbekeskuste elanikkond aina suureneb.
Ekspert: krediidiasutused ei soovi äärealade varasid finantseerida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korterite kui ka üksikelamute soetamine hajaasustusega piirkondadesse ei ole Arco Vara analüütiku Mihkel Eliste sõnul kuigi soovituslik. «Lühiajaliselt võime küll näha kõikvõimalikes Eesti erinevates maakondades maamajade osas viie kuni kümne protsendilist aastast hinnakasvu, nagu ka juba varasemal paaril aastal, kuid mööda Eestit ringi sõites avaldub siiski võrdlemisi sarnane ülevaade,» nentis ta.
Mahajäänud piirkondade elanikeks on nimelt valdavalt vanemaealised inimesed, kelle lapsed on Tallinnasse või mõnda teise suuremasse keskusesse kolinud ega plaani kodulinna naasta. Olemasolev elannikond vananeb, tõstes seeläbi kehvas seisukorras elamute müügipakkumiste arvu.
«Krediidiasutused ei soovi juba tänases turusituatsioonis äärealade varasid finantseerida. Viimaste kuude vältel võib täheldada, et Eesti aktiivseimates väikelinnades nagu Rakveres ja Viljandiski ei sobi enam korterid mõnel juhul lisatagatiseks,» andis Eliste tõele au, lisades, et paremuse poole liikuvaid muutusi ei ole tulevikus erasektorilt loota.