Ekspert: ühe Tallinna korteri asemel saab Valgas osta tervelt 11 kahetoalist korterit

Kristina Kostap
, kodustiil.postimees.ee toimetaja
Copy
Kahetoalised korterid lähevad kõige paremini kaubaks.
Kahetoalised korterid lähevad kõige paremini kaubaks. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Milliste korteritega tehakse kinnisvaraturul enim tehinguid? Ei pea olema nõid Nastja ega doktorikraadiga analüütik, et teada vastust sellele retoorilisele küsimusele. Kahetoalised korterid olid, on ja ilmselt jäävad kõige populaarsemaks eluruumi tüübiks, kirjutab Raul Reino Domus Kinnisvara blogis. 

Ainuüksi 2019. aasta esimese poolaasta jooksul tehti üle Eesti tehinguid kahetoaliste korteritega 3420 tükki. Võrdluseks võib tuua, et nö korterite populaarsuse edetabelis järgneb kolmetoaline korter, mis leidis esimesel poolaastal uue omaniku 2393 juhul. Vahe on 1027 ühikut, mis tähendab, et igakuiselt tehakse 172 tehingut rohkem just kahetoalistega, kui võtta võrdlemise aluseks kolmetoaline korter.

Nii ühetoalised kui ka suuremad korterid jäävad tehinguaktiivsuse statistikas veelgi kaugemale. Maa-ameti statistika mõttes loeme kahetoaliseks korterit, mille pindala jääb vahemikku 41 – 54,99 ruutmeetrit.

Kui arvestada vananevat rahvastikku, inimeste ratsionaalsust mõistliku suurusega elamispinna valikul, trendi, mille kohaselt inimesed elavad üha rohkem üksikult ja leibkonnad on jäänud väiksemaks, siis polegi midagi imestada, et 40 – 50 ruutmeetrised korterid naudivad tõsist tähelepanu. Statistikaameti andmetel oli 2011. aastal keskmine leibkonna suurus veidi üle kahe inimese ja kõige rohkem inimesi elas kaheliikmelistes leibkondades ning mõistagi vaatab selline leibkonna tüüp just kahetoaliste korterite suunas, kuigi erandeid on samuti omajagu.

Kui palju aga maksab kahetoaline korter? Kinnisvarasektori inimesed räägivad enamjaolt ruutmeetri hinnast, aga lihtsustamise ja ülevaatlikkuse mõttes võtame vaatluse alla keskmised müügihinnad, nii nagu maaklerid neid pakuvad ja portaalides inimesed ühe esimese valikuna kriteeriumiks määravad.

II kvartali andmetele tuginedes näeb üle-eestiline edetabel välja alljärgnev:

  • Tallinn 92 820
  • Tartu 68 087
  • Pärnu 64 641
  • Haapsalu 33 796
  • Rakvere 32 684
  • Viljandi 31 961
  • Saaremaa vald 30 167
  • Võru 24 676
  • Rapla vald 23 248
  • Narva 20 370
  • Paide 20 298
  • Põlva vald 18 576
  • Hiiumaa vald * 16 024
  • Jõgeva vald 11 346
  • Valga 8 565

* I kvartali andmed

Esikolmik on selge, kõigile teada-tuntud ja ülejäänud Eesti linnadest kaugel ees oma hinnataseme poolest. Ühe Tallinna korteri asemel saab näiteks Valgas osta tervelt 11 kahetoalist korterit. Iga investori jaoks on tõsine otsustamise koht ka seegi, kas osta üks korter Pärnusse või kaks korterit Viljandisse. Edetabeli väikeseks üllatuseks võib pidada Haapsalu neljandat kohta, sest armastatud kuurortlinn ei satu kinnisvaraturu analüüsides just üleliia sageli pildile. Vahed linnade vahel on aastatega suureks kärisenud, kajastades halastamatu peeglina Eesti erinevate piirkondade majanduslikku seisu ja demograafilist olukorda.

Loe rohkem Domus Kinnisvara blogist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles