Kreeklaste tummine vormiroog moussaka (kreeka keeles moussakás), kus baklažaanid küpsevad kihiti tomati-hakklihasegu ja võise-jahuse bešamellkastmega, on suvelõpetuseks, kui äsja valminud köögiviljad käepärast, ideaalne nädalalõpuroog. «Kaneel ja muskaatpähkel annavad sellele iseäranis hõrgu ning iseloomuliku maitse,» tähendab muu hulgas väikest restorani pidanud ja varem ka Arteri retseptinurga püsiautorina üles astunud hobikokk Anu Laan. Kui ta muidu ei kuulu sugugi nende hulka, kes armastaks soolases toidus magusat, nagu näiteks ananass pitsa peal, siis selles vormiroas kõlab õunakoogist tuttav kaneel ka tema arvates kõigega mõnusalt kokku.
Teda pani moussaka’st vaimustuma hiljutine ringsõit purjejahil mööda Kreeka saari, mille väikeste sadamalinnakeste söögikohtades sai seda külluslikku toitu lisaks grillitud kaheksajalgadele ja frititud kalmaaridele tihtipeale maitsta. Kord toodi see lauda toekate tükkidena, mis olid mitmekäigulise lõuna- või õhtusöögi eest, siis jälle pakuti rooga väiksemates portsjonivormides, mis andsid välja eelroa mõõdu. Mõnikord oli see ka külmaks ampsuks, kuid enamasti ikka ahjusoe ja toitev kõhutäis, mille kõrvale pruugiti punaveini. Kuid ka mõnd meelepärast valget või roosat veinirüübet ei keelanud enesele tahtmise korral seal keegi.