Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Mure parkimiskohtadega süveneb: kinnistusraamatusse kandmata koht teeb elu keeruliseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parkimiskorralduse ehk -kohtade jagamise puhul on tegemist kaasomandi eseme kasutamisega, milleks on vaja korteriomanike kasutuskorra kokkuleppe sõlmimist.
Parkimiskorralduse ehk -kohtade jagamise puhul on tegemist kaasomandi eseme kasutamisega, milleks on vaja korteriomanike kasutuskorra kokkuleppe sõlmimist. Foto: Shutterstock

Suurte kortermajade juures, eriti Tallinnas ja Tartus, on parkimiskohtadega aina enam probleeme. Kui uusarendustes on parkimine korraldatud vastavalt tänapäevastele nõuetele, siis vanemad majad on ehitatud ajal, kui autosid oli vähe ning parkimisele ei pööratud niisugust tähelepanu, kirjutab Merike Ploom-Lindmaa Uus Maa blogis. 

Tänapäeval on tavaline, et ühe perekonna kasutada on rohkem kui üks sõiduauto ja seetõttu kõigi masinate parkimiseks kortermaja ümber kohti ei jagu. Eriti keeruliseks kujuneb olukord siis, kui läheduses ei ole ka muid parkimisvõimalusi.

Millistel alustel on kortermaja hoovis parkimine korraldatud?

Parkimiskorralduse ehk -kohtade jagamise puhul on tegemist kaasomandi eseme kasutamisega, milleks on vaja korteriomanike kasutuskorra kokkuleppe sõlmimist. Selleks on vaja kõikide korteriomanike nõusolekut. Seega ei saa kortermaja juurde kuuluval maal parkimise lahendamist korraldada grupi korteriomanike või piiratud osalistega korteriühistu üldkoosoleku otsusega. Selline otsus on ebaseaduslik ning tõenäoliselt kohtus tühistatav. Lisaks ei ole see ka aluseks parkimiskoha müümiseks koos korteriga.

Parkimist korraldav kokkulepe peab olema notariaalselt kinnitatud ja kantud kinnistusraamatusse. Kui parkimisalad pole notariaalselt kinnitatud kasutuskorraga määratud ja nende korteriomanikele kuuluvus kinnistusraamatusse kantud, siis ei saa keegi juriidiliselt korteriomanikku kaasomandi kasutamisel takistada. Kui kaasomanikud aga ei saavuta kokkulepet, siis võib igaüks parkida nii nagu pähe tuleb ja pole mingit õigust ei korteriühistu juhatusel ega teisel korteriomanikul öelda, et „minu kohale” parkida ei tohi.

Kui kohtadest tuleb puudus

Kui parkimiskohti kõigile omanikele ei jagu, võiks korteriühistu alternatiivina vaadata maja ümbruses ringi, ehk on läheduses linnale kuuluv kasutamata maa. Sellisel juhul võib taotleda kohalikult omavalitsuselt isikliku kasutusõiguse seadmist sellele maatükile korteriühistu kasuks. Kasutusõiguse seadmise eesmärk on korteriühistute parkimisprobleemide leevendamine, mis toob kasu nii ühistule kui ka üldisemalt, muutes linnaruumi praktilisemaks ja esteetilisemaks.

Soodustingimustel parkimine tasulisel parkimisalal

Juhul, kui korterelamu asub kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud tasulise parkimisala piirkonnas, on võimalus soodustingimustel osta parkimiskaart. Sõltuvalt omavalitsusest on tasumäär erinev.

Parkimistasusoodustust tõendav dokument on kohaliku omavalitsuse poolt väljastatav parkimisluba, mis antakse konkreetse sõiduki parkimiseks kindlalt piiritletud alal. Füüsilisele isikule antakse parkimistasu soodustust ühe A- või B-kategooria sõiduki parkimiseks tasulises parkimisalas järgmistel tingimustel:

  • isiku elukoht on Eesti rahvastikuregistri andmetel tasulises parkimisalas paiknev eluruum;
  • sõiduk on isiku omandis või nimel sõlmitud liisingulepingu alusel tema kasutuses ja isik on kantud liiklusregistrisse kui mootorsõiduki eest vastutav kasutaja;
  • elukoha hoovis ei ole võimalik sõidukit parkida.
  • Ühe eluruumi kohta antakse parkimistasu soodustust vaid ühe sõiduki parkimiseks.

Loe rohkem Uus Maa kinnisvaraportaalist.

Tagasi üles