Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Korteriühistu koosolek: kes ja millal võib koosolekut salvestada?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Korteriühistu koosolek.
Korteriühistu koosolek. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kui oled kahelnud selles, kas tohib koosolekut salvestada oma isikliku seadmega või mitte, siis allolev vastus korteriühistu näitel aitab edaspidi õigesti toimida.

Ühistu koosolekut mõistetakse kui piiratud osalejate ringiga arutlusvormi. Üldiseks põhimõtteks on, et kui salvestada ainult isiklikuks otstarbeks, on salvestamine lubatud.

Heaks tavaks ja erinevate probleemide ennetamiseks on mõistlik oma salvestav seade panna koosoleku ruumis nähtavasse kohta, et ka teised teavad salvestamise faktist. Kui aga kehtib kokkulepe, et salvestada ei tohi, kehtib see inimese mistahes seadmetele.

Ilma teavitamata salvestamisel tuleb arvestada, et koosoleku sisu reprodutseerimist iseenda tarbeks ei saa kindlasti ükski seadus küll keelata, kuid salvestise jõudmisel kolmandate isikuteni võib kaasa tulla probleeme, sest enam ei ole tegemist isiklikuks otstarbeks salvestamisega ja kõik olukorrad, kuhu on kaasatud teised inimesed, ei ole enamasti enam esimese osapoole kontrolli all.

See tähendab, et kuna puudub teadmine, milline võib olla ühe salvestise edasine võimalik teekond või, kuidas kasutatakse salvestises olevaid isikuandmeid, on salvestise jagamises juba suur oht kellegi õigusi rikkuda. 

Kui aga salvestamine toimub ühistu enda otsusel, toimub see reeglina järelkuulamise võimaluse andmiseks ning sel juhul peavad salvestamise ja jagamise reeglid olema kokku lepitud ühistu üldkoosoleku otsusega.

Loe rohkem Eesti Korteriühistute Liidu koduleheküljelt.

Tagasi üles