/nginx/o/2016/12/07/6152039t1hdd0a.jpg)
/nginx/o/2019/09/05/12531250t1h8922.jpg)
Noor ehituskunstnik Marie Käige soovis kevade saabudes tomatitele uut kasvuhoonet ning kuna materjale ja oskusi oli alustamiseks piisavalt, siis saigi projekt isa abiga ette võetud.
Fotod: Eesti naine ehitas vanadest akendest midagi väga võimsat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Marie Käige soovis endale ammu vanadest akendest kasvuhoonet ja sel suvel tema soov ka lõpuks täitus. Ehitis valmis paljudest erinevas suuruses akendest ja suur osa neist on pärit Marie lapsepõlvekodust, kus omal ajal aknad soojapidavamate vastu vahetati. Nii mõnedki aknad on aga leitud sotsiaalmeedia äraandmiskuulutustest.
/nginx/o/2019/09/05/12531252t1h803a.jpg)
«Kaks eriti põneva kujuga akent olid aja jooksul juba kahjustada saanud ning seetõttu tuli mädanenud puit ära saagida ja kombineerida teiste akendega. Seetõttu ongi lõpplahendus nõnda erinäoline. Sellele eelnes palju mõõtmist, proovimist ja käsitööd, et sobivas proportsioonis aknad omavahel sobitada. Õnneks oli mul piisavalt erimõõtmelisi aknaid, mille vahel valida,» räägib ta.
Ehitise kavandamine algas käesoleva aasta märtsis. «Otsisin internetist teiste isetegijate pilte ning hakkasin aknaid otsima. Sellele järgnes mitu nädalat disainimist ja katsetamist. Eriti keeruline oligi leida katusekaldest tingitud trapetsikujulistele küljeseintele sobivaid aknaid. Lahendus ei sündinud üleöö, aga mai alguseks oli esialgne visioon siiski olemas ja vundament sobivate mõõtudega sai valatud,» räägib isetegija.
/nginx/o/2019/09/05/12531253t1h6088.jpg)
Väga palju aega kulus puitmaterjali ja akende ettevalmistuseks ja viimistlemiseks. Kuna kogu puitmaterjal on täielikult taaskasutatud, siis tuli kõik aknad lihvida, vana värv eemaldada, osa aknaid ka klaasida ja kittida, hinged eemaldada, ühesuuruseks lõigata ja nii edasi. Alles siis sai asuda värvivalimise juurde.
Puitkonstruktsiooni moodustavad prussid on samuti pärit lammutusest ning seetõttu tuli eemaldada vanad naelad, lihvida ning puidukaitsevahendiga töödelda.
«Juunis hakkasime ehitist püsti panema ning sealt edasi läks juba ladusamalt. Järk-järgult sai aknad ette paigutatud, katus peale ja uksed ette pandud. Värvivalik sündis tööprotsessi ja proovimise käigus. Kuna ma töötan restaureerimisfirmas, siis oli parasjagu jõudnud minu kätte üks ports poolikuid värvipotte, mis töökojas enam kasutust ei leidnud. Seetõttu oligi mul käepärast nii palju erinevaid värve, mida kombineerida.
Algselt soovisin projekti lõpetada mai lõpuks, kuid tegelikult kujunes töömaht palju suuremaks,» kirjeldab Marie töökulgu.
/nginx/o/2019/09/05/12531255t1hfdcc.jpg)
Projekt valmis lõpuks augusti keskel, kui viimase kõige ulatuslikuma seina aknad said ette ja kõik avad hoolikalt täidetud. Kuid ehitis sai nii uhke, et nüüd pole naine enam kindel, kas maja ikka kasvuhoone otstarvet täitma hakkab.
«Hetkel ootab suvilaelu uut hooaega ning eks kevadel näis, kuidas projekt edasi arenema hakkab. Praeguse seisuga on plaan paigaldada sisse kas puit- või punastest tellistest põrand ning mõnus puhkeala, kus saab suvel loomingulisi mõtteid ja energiat koguda. Kindlasti mahub sinna lisaks veel ka lilli, maitsetaimi ja miks mitte mõni kobartomat, tšilli või paprika, kuid ainult kasvuhooneks on «kunstikoda» küll liiga eriline. Olen püüdnud sellele head nimetust välja mõelda- praeguse seisuga on kõige tabavam pakkumine «solaarium». Vanadel roomlastel oli solarium päikesevannide võtmise koht,» räägib Marie.
Selle hoone valmimine on Marie sõnul olnud üks õnnelike kokkulangevuste jada ning ta on väga tänulik, et tal on olnud võimalus oma mõtteid realiseerida.
«Looming ootab kanntlikult hetki ilmutamiseks ning tuleb vaid luua ruumi, et inpiratsioon saaks aknale koputada,» sõnab ta.