/nginx/o/2016/12/07/6152039t1hdd0a.jpg)
/nginx/o/2019/09/11/12549083t1h7751.jpg)
2021. aasta rahva ja eluruumide loendus on plaanis esimest korda Eesti ajaloos korraldada vaid registriandmete põhjal. See tähendab, et otse inimestelt ei küsita midagi, tulemused saadakse riiklike andmekogude info alusel.
Uus rahvaloendus tuleb täiesti enneolematul moel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellest ka loenduse nimetus – registripõhine rahva ja eluruumide loendus (REGREL).
Eesti on kümnes riik maailmas, kes korraldab registripõhise rahva ja eluruumide loenduse. Seda on juba teinud Austria, Belgia, Holland, Island, Norra, Rootsi, Sloveenia, Soome ja Taani. Eestiga samal ajal valmistuvad REGRELiks ka Läti ja Leedu.
Statistikaamet on viimased kümme aastat teinud koostöös andmekogude ja nende pidajatega metoodilisi ja infotehnoloogilisi eeltöid, et korraldada 2021. aasta rahva ja eluruumide loendus registripõhiselt. Eestis on hea riiklike registrite süsteem, kus on andmed Eesti kõigi elanike kohta. Loomulik on kasutada neid andmeid rahvaloenduse korraldamisel.
Loenduse korraldamisel teeb statistikaamet koostööd vähemalt 24 registriga. Peale põhiliste registrite – rahvastikuregister, maa-ameti, maksu- ja tolliameti ning haigekassa registrid – kasutatakse ka teiste riiklike andmekogude teavet tulemuste täiendamiseks ja täpsuse suurendamiseks.
Statistikaamet otsustab selle, kas 2021. aasta rahva ja eluruumide loendus korraldatakse registripõhiselt, käesoleva aasta lõpus. Lõpliku otsuse loendusmeetodi sobivuse üle saab teha pärast seda, kui on lõppenud registripõhise loenduse metoodika arendustööd, mida testiti teisel prooviloendusel 2019. aastal.