ERGO kodukindlustuse tootejuht Annika Mällo selgitas, et nii nagu tavalist kodu, saab ka üürikodu kindlustada vaid omanik. Kui üüriline soovib oma isiklikke asju kindlustada, olgu selleks jalgratas, mööbel või tahvelarvuti, siis seda peab ta ise tegema.
Oma isiklikke asju saab kindlustada koduse varana ehk kõik mis kuulub inimesele, on sel juhul kindlustatud – üldjuhul ka siis, kui asjad on temaga kaasas. «Näiteks pole reisile minnes eraldi pagasikindlustust vajagi ja Euroopa Liidu piires on vara kindlustatud,» rääkis Mällo. Vara kindlustamine on kasulik ka siis, kui näiteks naaberkorteris uputab ning üürikorteris olev üürilise enda mööbel saab selle läbi kahjustada. Korteriomaniku kodukindlustus üürilise esemeid ei korva.
«Samuti soovitame alati enda kaitseks sõlmida ka vastutuskindlustuse, kuna see aitab kolmandatele osapooltele tekitatud kahjude korvamisel,» ütles kindlustusekspert. Näiteks juhtum, kus üürilise lapsed jätsid vannis vee jooksma ning vannikardin takistas vee äravoolu. Tulemuseks oli veeuputus, mis ujutas üle alumise naabri korteri. Samuti on olnud juhtum, kus vesipiibu süsi visati üürilise poolt köögis asuvasse prügikasti. Prügikast süttis ning põletas läbi veetorud. Vesi küll kustutas seejärel tulekahju, kuid ujutas üle ka alumise naabri.
Lisaks oma vara ja vastutuse kindlustamisele võiks Mällo sõnul omanikult uurida, kas korterile on üldse kodukindlustus sõlmitud. Kodukindlustus kaitseb nii korteri omanikku kui ka üürilist ootamatuste eest. Näiteks kui ütleb üles küttesüsteem või puruneb veetoru – sel juhul tegeleb kahjude likvideerimise ning üürilisele ajutise elamispinna leidmise ja kulude katmisega korteriomaniku kindlustus.