/nginx/o/2019/09/28/12604011t1h76dc.jpg)
Õige valgus ei mõjuta positiivselt üksnes meie emotsioone ja tervist, vaid muudab ka kodu huvitavaks ja isikupäraseks. Uurisime valgustusmaailma spetsialistidelt, milliseid põhimõtteid valgustamisel järgida ning kuidas interjöör valguse abil põnevaks muuta.
«Elame kliimavöötmes, kus pimedat aega on palju ning seetõttu tuleb valgustamisele eriti palju tähelepanu pöörata,» räägib Laterna Magica valgustussalongi müügi- ja turundusjuht Liisa Johanna Luts ning lisab, et olulisim on see, et ruumis oleks piisavalt valgust, mitte liiga vähe ning mitte liiga palju, ning et valgus oleks silmale mugav. «Täpselt samamoodi nagu on ohtlik liiga vähene valgus, võib silmadele tublisti kahju teha ka liiga ere valgus.»
«Silmadele on parim looduslik valgus. Kuna inimene veedab aga palju aega tehisvalgusega ruumides, siis just seetõttu on siseruumides oluline luua looduslikule valgusele võimalikult sarnane silmasõbralik valgus,» selgitab valgustussalongi Hektor Light juht Ülle Jõks. Ta lisab, et ideaalis peaks terviklahendustes arvestama inimorganismi ööpäevarütmi, kus hommikuvalgus on külmem (4000–5000 kelvinit), tööruumi üldvalgus on suurema värvustemperatuuriga (4000–6500 K) ning õhtu lõpetab hämaram kollane valgus (alla 2700 K). «Kollases valguses tunneme end hubaselt, mugavalt ja laisalt, sest möllama on hakanud unehormoon, valgemas valguses oleme virgemad ning mõttetöögi sujub paremini.»
«Kvaliteetse, huvitava ja mitmekülgse valguslahenduse loomiseks tuleb valgustuse planeerimisega tegeleda juba varakult, sest lõplikult viimistletud toas ei ole enam kerge lisada põrandasse või seina süvislampe või integreerida targa maja lahendusi,» rõhutab Jõks ning lisab, et kuigi lahendused sõltuvad kliendi vajadustest, eelistustest ning valguse individuaalsest tunnetamisest, tasub ikkagi nõu küsida spetsialistidelt.
Terviklik lahendus
«Tihti on meie kodud alavalgustatud, sest kasutatakse vaid laevalgusteid,» tõdeb Jõks. Tema sõnul võiks laevalgusti anda ruumile küll üldvalguse, mis tagab piisava valgustatuse igapäevatoiminguteks, ent hea valgustus peaks olema mitmetahuline – kui ühed valgustid välja lülitada, saab teise efekti luua muud tüüpi valgustitega. Nutikaks lahenduseks on tema arvates üle ruumi paigutatud süvisvalgustid, kohtvalgustid, dekoratiivsed siini- ja liinvalgustid või karniiside või eendite tagant laele või seintele suunatud valgus.
Ruumi nende osade valgustamiseks, mis jäävad laevalgusti voo alt välja, soovitab Jõks kasutada suunatavaid lae-, seina-, põranda- või lauavalgusteid, sest nende abil saab välja valgustada vajalikud tsoonid, vaated ja pildid. Veelgi hubasema tunde loomiseks võiks kaaluda dünaamilisi valguslahendusi, mis võimaldavad valgust individuaalselt reguleerida ehk hämardada, sest varjude loomine ja valguse erinev tonaalsus loovad tõeliselt õdusa õhkkonna.
Ka Luts nõustub, et loomulikult on laevalgustus lihtsaim lahendus ning kahtlemata vajalik, kuid üksikuna ei loo see soojust ega anna ruumile iseloomu. Just seepärast tuleks laevalgusteid kombineerida põranda-, laua- ja seinavalgustitega. Need on praktilised näiteks diivanil lesides raamatut lugedes, ent valgusaktsentidega saab ruumis ka esile tuua kauneid kunstiteoseid või luua seintel põnevaid efekte.
Sobivus interjööri
«Valgusti peab proportsioonilt ruumiga harmoneeruma,» räägib Luts. Kui riputada suure laua kohale liiga väike valgusti, siis ei valgusta see piisavalt soovitut ega näe ilus välja, ning vastupidi, hiigelsuur valgusti pisikese laua kohal mõjub kentsakalt. Pikliku kujuga ruumis võiks ka valgusti olla piklikum, sest siis jaotub valgus ühtlasemalt.
Ta toonitab, et kõige olulisem on vaadata tervikut ja jälgida, et valguslahendused oleksid ümbritsevaga tasakaalus. Vähem tähtis pole seegi, et valguslahendus sobituks ülejäänud interjööriga, salongi tulles soovitab ta kaasa võtta materjalinäidiseid või fotosid sisustusest.
Kindlasti peaks valgustit valides mõtlema lae kõrgusele, rõhutab Luts. Madalate lagede puhul tasub eelistada plafoonvalgusteid, sest rippuv valgusti rõhutab lae madalust veelgi, samas kui on õnn omada kõrgete lagedega kodu, siis võiks seda valgustite valimisel kindlasti ära kasutada.
Jõks lisab, et tavakõrgusega toas võiks valgusti riputada umbes kahe meetri kõrgusele põrandast, enam kui neljameetrise kõrgusega ruumis tuleks leida lae ja põranda vaheline keskpunkt (umbes kolm meetrit põrandast) ning just sellisel kõrgusel võiks olla valgusti dekoratiivne osa ehk kuppel. Samuti peaks jälgima, et valgusti jääks visuaalselt vaadeldav erinevatest suundadest. Jõksi sõnul saab õigele kõrgusele paigaldatud valgustitega muuta eluruumi visuaalselt madalamaks ja hubasemaks ning siduda tervikuks interjööriga.