Maaülikooli õppejõud: tarbija võib Eestis kasvatatud kanaliha kvaliteedis kindel olla

mihkelleis.ee Foto: Tallegg

Kas kanaliha süües tarbid ühtlasi antibiootikume, steroide ja hormoone? Kuidas olla kindel, et ostetud liha on kvaliteetne? Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi õppejõud Birgit Aasmäe andis neile küsimustele vastused.

Kanaliha populaarsus kasvab nii Eestis kui ka mujal maailmas kõige kiiremini. Samal ajal on väga palju diskuteeritud selle üle, mis tingimustes ja kuidas linde kasvatatakse ja ravitakse. Mis reeglid kehtivad Euroopa Liidus lindude ravimiseks?

Linnud, kellelt saadakse toiduaineid inimeste tarbeks, kuuluvad toiduloomade ehk põllumajandusloomade hulka. Kõigile neile loomadele ja lindudele kehtivad ravimise suhtes sarnased nõuded. Kui loom või lind haigestub, tuleb teda ravida parimal võimalikul viisil, ravita jätmine on vastuolus loomade heaolu reeglitega. Teisest küljest, kui loomade ja lindude pidamine ja söötmine on heal tasemel, on haigestumisi harva ning ravimeid tuleb vähem kasutada.

Tänapäeval püüavad kõik loomapidajad viia oma söötmis- ja pidamistingimused parimale võimalikule tasemele. Esiteks tagab see suurema toodangu ning teiseks on ravikulud palju väiksemad. Enamike ravimite manustamise järel kehtivad loomsete toiduainete inimtoiduks kasutamisele keeluajad. Pärast ravi rakenduv keeluaeg on aeg alates ravimi viimasest manustamist kuni selle hetkeni, mil seda toiduainet võib süüa. See on iga ravimi puhul erinev ning sõltub sellest, kui kiiresti ravimijäägid loomaorganismist eemalduvad. Keeluaeg peab tagama, et selle aja lõppedes ei sisalda loomsed toiduained ravimijääke üle lubatud piirnormi.

Loomade ravi, keeluaegadest kinnipidamist ning loomsete toiduainete ravimijääkide võimalikku sisaldust kontrollib Veterinaar- ja Toiduamet. Loomakasvatajad on vägagi teadlikud sellest, kui oluline on toota puhast toitu. Võimalus, et Eestis toodetud loomne toit sisaldaks ohtlikus koguses ravimijääke, on minimaalne.

Kuidas saavad inimesed olla kindlad, et nende poolt ostetud kanaliha ei sisalda kasvuhormoone, antibiootikume ega steroide?

Eestis kasvatatud kanaliha puhul saab olla kindel, et kanaliha ei sisalda mingeid hormoone ning antibiootikumijääkide sisaldus on lubatud piirides. Euroopa Liidus ei ole lubatud hormoonide (ei kasvuhormooni ega steroidide) kasutamine loomade ja lindude toodangu tõstmiseks ja juurdekasvu parandamiseks. Neid aineid ei ole lubatud sellel eesmärgil Eestisse tuua ja siin müüa. Antibiootikumijääkide sisaldust loomsetes toiduainetes kontrollib Veterinaar- ja Toiduamet vastavalt oma seireplaanile.

Kuidas ma saan tarbijana olla kindel, et minu ostetud kanaliha ei ole kasvatatud nigelates elutingimustes?

Euroopa Liidus kehtivad kõigile Euroopa Liidu riikidele sarnased nõuded. Sealt tulenevad nõuded on võetud üle Eesti õigusesse — loomakaitseseaduse ja põllumajandusministri määrusega on kehtestatud nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele ning nõuded broilerite pidamise, selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta. Mõned näited: kanade pidamise ruumi või ehitise põrand peab olema sobivast materjalist, et vältida kana vigastumist. Kanade pidamise ruumis või ehitises tuleb vältida pidevat mürataset, samuti ei tohi tekitada äkilist müra. Lisaks peab kanade pidamise ruumi või ehitise soojustus, küte ja ventilatsioon tagama, et õhuvahetus, suhteline õhuniiskus, tolmusisaldus, temperatuur ja gaasisisaldus püsivad tasemel, mis ei kahjusta kanade tervist. Kanade jaoks peab olema saadaval piisavalt sööta ja joogivett ja nad peavad saama nende eale ja kehakaalule kohast sööta, mida vajaduse korral täiendatakse mineraalainetega. Lisaks on täpsemad nõuded broilerite ehk lihakanade pidamiseks (mis kohalduvad üle 500 broileri pidajatele). Broilerite tervist ja heaolu kontrollitakse vähemalt kaks korda päevas. Broilerite tervise kontrollimisel pööratakse tähelepanu linnu anatoomilistele ja füsioloogilistele näitajatele, pidades silmas liigile omaseid käitumisharjumusi. Kõrvalekalde avastamise korral selgitatakse välja selle põhjus ning võetakse meetmed tavapärase olukorra taastamiseks. Veterinaar- ja Toiduamet käib regulaarselt ettevõttes kontrollimas loomade heaolu ja tervise nõuete täitmist.