:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/07/12632184t1h88bf.jpg)
Enam kui kaks kolmandikku inimestest sordib jäätmeid, kuid ligikaudu pooled koguks veelgi enam jäätmeid liigiti, kui nende äraandmine poleks niivõrd tülikas, selgub Eesti suurima ringlussevõtuteenuste pakkuja Kuusakoski värskest keskkonnauuringust.
Eestlane sorteeriks rohkem jäätmeid, kui nende äraandmine niivõrd tülikas poleks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ligikaudu 65 protsenti 516 küsitletust hindas keskkonna ja looduse hoidmise olulisust 10-palli skaalal maksimumhindega, kõigi vastanute keskmiseks hindeks kujunes 9,3. Konkreetsete keskkonna säästmise tegevustena märkis kõige enam vastanuid jäätmete sortimist erinevatesse konteineritesse – seda teeb suisa 68 protsenti vastanutest.
13 protsenti suunab taaskasutusse, töötlemisse või jäätmejaama need asjad, mille kogumiskonteinereid kodu juures ei ole, näiteks elektroonika, riided, vanametall. 10 protsenti üritab vähendada pakendite teket, ostab võimalusel kaupa lahtiselt või võtab oma ostukoti poodi kaasa, 8 protsenti käib metsaalust koristamas ja osaleb talgutel ning 2 protsenti kasutab energiasäästlikke alternatiive nagu elektriauto, päikesepaneelid, kemikaalide asendused jne.
Peaaegu pooled küsitletutest tegeleksid uuringu andmetel rohkem jäätmete liigiti sortimisega, kui liigiti kogutud jäätmete hilisem äraandmine ei oleks nii tülikas. 24 protsenti küsitletutest motiveeriks see, kui inimene näeks, et tema tegevusest oleks ka päriselt kasu. 19 protsenti ootab, et jäätmete liigiti kogumisega tegeleksid ka teised, mitte ainult vastanu ise ja tema pere.
Kuusakoski juhatuse esimehe Kuldar Suitsu sõnul näitavad uuringu tulemused selgelt, et jäätmete liigiti kogumine on Eestis uus normaalsus. «Inimeste motivatsioon hoida puhtana nii oma koduümbrus kui ka loodus on väga kõrge,» rääkis Suits. «Samas tõid mitmed vastanud välja tänase kogumissüsteemi puudused, näiteks kasvõi sundolukorra eelpakendatud kauba ostmisel. See osutab, et praegune tootjavastutussüsteem on ajale jalgu jäänud ning inimesed ootavad nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil rohkem tuge, et oleks võimalik lihtsamalt suunata jäätmeid liigiti taaskasutusse ning vähendada üldse jäätmete tekitamist tervikuna.»
Vanametalli on keskkonnauuringu kohaselt sorteerinud ja kokkuostu viinud 81 protsenti küsitletuist. Mida vanem küsitletu, seda tõenäolisemalt on ta vanametalli eraldi kogunud ja taaskasutusse viinud. Näiteks üle 51-aastaste seas oli selliste inimeste osakaal 84 protsenti, alla 30-aastastel aga 64 protsenti. Põhjuseks toodi siingi, et noorematel inimestel lihtsalt ei teki vanametalli.
Tänavu septembris tehtud keskkonnauuringuga küsitleti 516 inimest üle Eesti.