IKEA ülemaailmne uuring paljastas Eesti kodude valukoha

IKEA rahvusvaheline uuring. Foto: Shutterstock

Kodu peab olema turvaline koht, kus saab puhata nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Reaalsus on aga teine – IKEA hiljutisest rahvusvahelisest uuringust «Elu kodus» selgus, et suisa 92 protsenti eestlastest tunnevad, et kodune privaatsus on igapäevaeluks vajalik, kuid nende kodus pole see alati võimalik.

Inimeste jaoks tähendab privaatsus erinevaid asju. Mõne jaoks tähendab see lihtsalt suletud ust, teise jaoks üksi veedetud nädalavahetust. Olenemata iga inimese privaatsuse definitsioonist, tunneb 92 protsenti eestlastest, et see on nende üks põhiõigustest. Ülemaailmselt usub seda 85 protsenti uuringus osalenutest.

«Me otsime privaatsust nii avalikus ruumis kui ka tööl, kuid kõige rohkem kodus, kus saame aega veeta kas omaette või koos perega. Uuringust selgus, et eestlastele seostub kodu kõige enam just turvalisuse, privaatsuse ning mugavusega, kuid reaalsus on midagi muud. Ainult kolm neljandikku tunneb end kodus turvaliselt, 68 protsenti mugavalt ning 74 protsenti tunneb, et neil on kodus piisavalt privaatsust,» sõnas IKEA Tallinna väljastuspunkti juht Aleksejs Mihailovs.

Privaatsuse peamised takistused – teistest hoolimine ning rahapuudus

Privaatsus sõltub paljuski sellest, kus ja kellega elad, kultuurilistest erinevustest, traditsioonidest ning inimese rollist peres. Peamiseks takistusteks, mis piirab privaatsuse tagamist, peab 22 protsenti eestlastest seda, et nad peavad hoolitsema teiste eest. See on põhiliseks takistuseks just peredes, kus kasvavad väikesed lapsed.

«Hoolitsedes elukaaslase, lapse või vanema eest, tekib olukord, mil kodu ei ole enam koht puhkamiseks, vaid töö tegemiseks. Lisaks tunnevad teiste eest hoolitsevad inimesed kohustust hoolealuste ees ning selle tõttu ei saa nad pidada enda privaatsust prioriteediks,» lisas Mihailovs. Ta rõhutas, et 47 protsenti väikelaste vanematest tunnevad privaatsusest puudust, sest peavad iga päev hoolt kandma laste eest. Lisaks on takistuseks finantsraskused, erinev arusaam privaatsusest, ruumipuudus ning välise maailma tajumine.

«Me usume, et IKEA suudab sisekujunduslahenduste kaudu pakkuda taskukohase hinna eest võimalust parandada kodust privaatsust. Näiteks aitavad helisummutavad vaheseinad luua privaatset olemist ka siis, kui ühel väikesel pinnal on korraga palju inimesi,» sõnas Mihailovs. Ta lisas, et uuringust saadud tagasiside aitab luua uusi  sisustuslahendusi, mis aitavad suurendada inimeste privaatset ruumi. Lahendused lisatakse nii IKEA kataloogi, kodulehele kui ka poodidesse.

Privaatsus parandab omavahelisi suhteid ning üldist heaolu

Enamiku inimeste jaoks aitab privaatsus luua üldist vaimset heaolu. Seda kinnitasid 80 protsenti uuringus osalenud eestlastest. Privaatsuse puudumine mõjutab meie üldist heaolu: pooled vastanutest tõdesid, et privaatsuse puudumine tekitab neis ärevust ning frustratsiooni.

Privaatsuse suurimaks väärtuseks on võimalus olla «mina ise». Selle väitega nõustus 66 protsenti eestlastest. Väga suur osa inimestest tunneb, et privaatsus võimaldab neil paremini keskenduda ning samuti tuntakse, et privaatsuse olemasolu loob võimaluse isiklikuks arenguks ja suhete parandamiseks.

Psühholoog Kaisa Hunt toob välja, et pidev sotsiaalne kontakt on mõnedele inimestele väsitav ning seetõttu otsivad nad võimalust end nii-öelda välja lülitada. «Kõige lihtsam on seda teha füüsiliselt eraldudes, ent peredes, kus on füüsilise ruumi piirangud, otsitakse teisi lahendusi. Lisaks suhtlemisest puhkamisele on inimese jaoks oluline autonoomia tundmine ehk teadmine, et vähemalt oma kodu piires saab ise teha otsuseid,» lausus Hunt. Ta lisas, et tihtilugu soovitakse ka, et teised ei sekkuks nende privaatruumi – keegi ei tuleks küsimata segama ei nende füüsilist ega vaimset privaatsust ilma kutsumata.

Psühholoog lisas, et elades korterikaaslastega, kes ei ole pereliikmed, on tihtilugu keeruline märgata, kellel on suurem ja kellel väiksem privaatsusvajadus. «Sellele, et keegi võib soovida olla omaette või vajab suuremal määral oma ruumi, võib viidata enese eraldamine kõrvaklappide abil. Siiski on kõige kindlam teistega sel teemal juttu teha ja neutraalselt uurida, millised on nende jaoks privaatsuse vajadused ja teha ühiseid kokkuleppeid selle suhtes,» lausus Hunt, lisades, et eriti tähelepanelik tuleb olla kultuuriliste erinevuste puhul.

3 kasulikku nippi, kuidas parandada privaatsust kodus:

• Leppige pereliikmetega kokku, millal on teie privaatne aeg. Kõige parem on kokku leppida selle osas, kuidas sellest teistele märku anda. Näiteks erinevad signaalid või tegevused: kõrvaklapid peas, raamat käes, suletud uks.
• Looge «iseendaga olemise» hetk iga inimese jaoks. Isegi kõige väiksemates kodudes on võimalik luua privaatne nurgake. Siin võib appi tulla personaalne seinapaneel, kus isiklikke ning hobidega seotud asju hoida, või kardinad ning mürasummutavad paneelid, millega saab ruumi eraldada.
• Paindlikud lahendused kodus. Selle all mõtleme peamiselt lahendusi, mis on multifunktsionaalsed, näiteks seda saavad kasutada kõik pereliikmed või sisustuslahendus lahendab suisa mitu probleemi. Näiteks mürasummutavad seinaribad võivad olla kasulikud pereemale, kes tahab raamatut lugeda, või lastele, kes soovivad omaette mängida.