:format(webp)/nginx/o/2018/02/27/7645899t1hd0c1.jpg)
/nginx/o/2019/10/09/12636715t1h87ec.jpg)
Eesti Korteriühistute Liit korraldas tänavu juba viieteistkümnendat korda korteriühistute konkursi, parimad selgitati välja kolmes kategoorias: ilus koduümbrus, parim korteriühistu juht ja edukaim renoveerimisprojekt.
Korteriühistute suurfoorumil pärjati Eesti parimad korteriühistud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Auhinnasaajad sõelus välja konkursi komisjon, kuhu kuulusid Kaie Kunst majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, Heikki Parve sihtasutusest KredEx, Ants-Olle Sõmer Tallinna Linnavaraametist ning Urmas Mardi Eesti Korteriühistute Liidust. Auhinnad anti üle teisipäeval toimunud korteriühistute XXII suurfoorumil.
«Tore on näha, et järjest rohkem tuleb korteriühistute konkursile tugevaid konkurente väljastpoolt Tallinnat ja Tartut, pilt muutub kirjumaks. Konkursile esitatud kandidaatide tase on järjest kõrgem ja konkursi komisjonil järjest keerukam üht ja ainust võitjat valida,» kommenteeris Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.
Mardi sõnul jäi tänavu sõelale mitmeid ühistuid, kes on teinud midagi uut, kohanenud paindlikult kaasaegse elamuehituse väljakutsetega ja võtnud ka ühena esimestest kasutusele innovatiivseid lahendusi, mis juba mõne aasta pärast on tõenäoliselt väga populaarsed. «Seetõttu otsustas komisjon ka sel aastal anda välja mitu eriauhinda, et tunnustada neid julgeid ühistuid ja ühistujuhte,» märkis Mardi.
«Ilus koduümbrus 2019» eriauhind ja võitja
«Ilusa koduümbruse konkursil torkab alati silma korteriühistute leidlikkus. Isegi väga väikesel maalapil suudetakse elanike tahtmise ja osavate kätega kujundada väga omapäraseid ja pilkupüüdvaid aedasid,» rääkis Mardi. Komisjon otsustas lisaks peaauhinnale anda välja veel eriauhinna, mis kannab nimetust «Oaas keset linna» - selle sai korteriühistu Komandandi 7A/7B Kuressaares, mille juht Ervin Varik on ühistujuhi ametis olnud veerand sajandit.
«Maja ise asub muinsuskaitse piirkonnas, mistõttu selline renoveerimine, nagu enamik ühistuid läbi viib, ei ole seal võimalik. Seega on ühistu otsustanud panustada ilule - ühistu liikmed on oma kulu ja kirjadega loonud väikse armsa imedemaa, kus külalisel imestusest suu lahti jääb kõigi nende skulptuuride, valgustite, pinkide, kiikede ja muidugi suure hulga rooside keskel,» rääkis Urmas Mardi.
«Ilus koduümbrus 2019»
Auhinna «Ilus koduümbrus 2019» võitis korteriühistu Kungla 5 Rakveres. «Konkursi võitja ühistu on teadlikult juba aastaid otsustanud panustada oma koduümbrusesse, eesmärgiga rajada lopsakas, hooldust suhteliselt vähe nõudev ja igal aastaajal kaunis aed. Ja selle tulemuse on ühistu ka tänaseks saavutanud. Aia loomisel kasutati kujundaja abi ja kõik aia loomisega seotud kulud katsid majaelanikud ühiselt kogutud rahast,» tutvustas Mardi.
«Parim korteriühistu juht 2019»
Parima korteriühistu juhi tiitli pälvis Saaremaa ühistujuht Anneli Arder, korteriühistu Võilill juht. «Tänavu otsustas konkursi komisjon tunnustada korteriühistu juhti, kes aitas oma ühistu välja väga keerulisest olukorrast, asudes ühistujuhi kohale ajal, kui ühistut ähvardas pankrot. Tänaseks on ta olnud ühistujuht juba 16 aastat. Selle ajaga on ta toonud ühistu välja rahaliselt raskest seisust ja leidnud vahendeid maja tervikrenoveerimiseks läbi pööningukorruse ja lisakorterite väljaehitamise piirkonnas, kus selline praktika ei ole levinud,» rääkis Mardi. Maja ja selle ümbrus saanud ka uue särava välisilme ja majaelanikud on oma ühistujuhiga väga rahul. «Ühistujuhi eestvedamisel on läbi viidud ühiseid korrastustöid ja ühistus on välja kujunenud oma traditsioonid, näiteks korteriühistu poolne kingitus igale majja sündinud uuele ilmakodanikule ja tema vanematele,» tutvustas võitjat Urmas Mardi.
«Edukaim renoveerimisprojekt 2019» - võitja ja neli eriauhinda
Sel aastal otsustas komisjon välja anda neli eriauhinda, et tõsta esile korteriühistuid, kes on viinud renoveerimisel ellu lahendusi, mis võiks olla eeskujuks korteriühistutele, kel sama tüüpi majad.
Eriauhinna tähelepanuväärse rõdude lahenduse eest võitis korteriühistu Järveotsa 43 Tallinnast «Selle eriauhinna saaja on rekonstrueerinud korterelamu täies mahus. Selle käigus soojustati katus ja välisseinad, vahetati aknad ja välisuksed, vahetati küttesüsteem, paigaldati soojustagastusega ventilatsioon, paigaldati päiksepaneelid, korrastati elektrivarustus, remonditi liftid, tehti siseviismistlustööd ja veel palju muud. Eriauhinna toob ühistule aga rõdude lahendus: rõdude kandekonstruktsioonide remont koos esipaneelide täieliku vahetuse ja kergklaaside paigaldamisega,» tutvustas Urmas Mardi. «Kuna rõdupaneelide vahetus kuulunud KredEx poolt toetatavate tööde hulka, tasusid majaelanikud selle eest ise,» märkis ta.
Eriauhind «Tähelepanelik, kõigi elanikega arvestav korteriühistu»
Eriauhinna võitis korteriühistu Piiri 5 Keilast. «Selle eriauhinna saaja viinud läbi kortermaja tervikrenoveerimise, mille käigus rajati soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, uuendati üldelektrisüsteem, renoveeriti veesüsteem. Maja sai uue katuse ja kiviplaatidest nö käsitööfassaadi, mis laoti kokku kivi kivi haaval. Majal on uus kõnnitee- ja parklaala,» tutvustas laureaati Urmas Mardi. «Eriauhinna toob ühistule aga üks detail renoveerimise juures, mis on täna veel Eestis haruldane ja annab tunnistust sellest, et tegemist on ühistuga, kes ei renoveeri ainult hoonet vaid loob kodu, kus igal maja elanikul on hea olla. Selleks enamikule inimestest märkamatuks jäävaks detailiks on spetsiaalne vaegnägijatele mõeldud kõnnitee ühele majaelanikule. Tee on ehitatud ühe osana majaesisest kõnnitee- ja parklaalast. See on näide sellest, kuidas renoveerimisega ei saavutata mitte ainult energiasäästu, kulude kokkuhoidu või meeldivat koduümbrust, vaid et õigel ajal tehtud targa otsusega saab ühistu oluliselt parandada ka tavapärasest erinevate vajadustega elanike elukvaliteeti,» tunnustas Mardi.
Eriauhind «miljöötundlik katuse – ja taastuvenergialahendus»
Eriauhinna pälvis korteriühistu Lutsu 16 Tartust. «Selle eriauhinna saaja on korteriühistu, kelle hruštšovkat peeti enne renoveerimist nii koledaks ja kiriku kõrvale sobimatuks, et isegi lammutamise plaanid olid päevakorral. Tänu korteriühistu juhatuse liikmete suurele tööle ja koostööle omavalitsusega jõuti selleni, et lammutamise mõttest loobuti. Majas viidi läbi terviklik rekonstrueerimine, sh soojustati fassaad, vahetati kõik korterite aknad puitakende vastu, hoonele paigaldati soojustagastusega tsentraalne ventilatsioon, terves majas vahetati vee- ja kanalisatsiooni trassid, küttesüsteem muudeti kahetorusüsteemiks. Hoonesse on paigaldatud nutikodu seadmed,» tutvustas Mardi.
/nginx/o/2019/10/09/12636718t1h7ea6.jpg)
Eriliselt avaldas konkursi komisjonile aga muljet katuse- ja taastuvenergialahendus. Majal vahetati ära katuse kandekonstruktsioonid ja katusekate ning paigaldati päikesepaneelid, kasutades selleks uuenduslikku paigalduse meetodit nii, et paneelid jääksid katusekattega ühte tasapinda. Sellega saavutati kõrval paikneva kirikuga hästi harmoniseeruv taastuvenergia lahendus. «Ühistu on teinud ära suure töö oma elamu sobitamisega väärikasse keskkonda. See on näide kaasaegsest renoveerimisest ajaloolise miljööga piirkonnas,» tunnustas Urmas Mardi.
«Tähelepanuväärne teostus maja ühendamisel kaugküttesüsteemiga»
Eriauhinna viis koju korteriühistu Kitse 18A Pärnust. «See maja on viimaste aastatega saanud täiesti uue sisu ja ilme. Lisaks maja soojustamisele, akende vahetusele, katuse vahetusele, vee- ja kanalisatsioonitorustiku vahetusele, õhksoojustagastusega ventilatsiooni paigaldusele ja elektrisüsteemi uuendamisele läks senine ahiküttel maja, kuhu jäid osaliselt küll alles ahjud-kaminad, üle keskküttele. See tähendas aga uue keskkütte- ja sooja vee süsteemi ehitamist,» tutvustas Urmas Mardi.
«Edukaim renoveerimisprojekt 2019»
Auhinna võitjaks kuulutati korteriühistu Tähe 2 Tartust. «Konkursi võitja puhul on kõiges tunda, et ühistu püüdis võimalikult palju ette mõelda ja korrastada kõike, mis tundus vajalik. Selleks kasutati KredEx ja omavalitsuse toetust, pangalaenu ja elanike oma vahendeid,» rääkis Urmas Mardi.
/nginx/o/2019/10/09/12636716t1h52c1.jpg)
Lisaks KredEx renoveerimisnõuetele otsustas ühistu teha veel mitmeid töid ilma toetusrahadeta: renoveerimise käigus lisati rõdud igale korterile, varem majal rõdusid ei olnud, ehitati välja nõudluspõhine tsentraalne ventilatsioon, ehitati 30 KW päikeseelektrijaam, mille jaoks rajati eraldi varikatusraam, individuaalsete gaasiboilerite asemele paigaldati tsentraalne sooja vee süsteem, ehitati uuesti välja terve keldrikorrus, sh koosolekuruum ja jalgrataste/lapsevankrite hoiuruum mugava ligipääsuga nii majast väljast kui seest, paigaldati majasisene optilise kaabli võrk, mis lubab elanikel lihtsalt ja kiiresti ilma täiendavate kaabliteta vahetada teleteenuste pakkujat, renoveeriti trepikojad, sh vahetati kõikide korterite välisuksed nõuetekohaste tulekindlate uste vastu, välisustele paigaldati videofonolukusüsteem, ehitati uued tuulekojad. Majale paigaldati ka turvakaamerad, kõikidesse korteritesse on paigaldatud nutikodu süsteem, mis võimaldab jälgida energiatarbimist ja juhtida ruumide kütet ning ventilatsiooni, maja ette ehitati vihmavett imav kividest tee, vahetati välja välistrassid, paigaldati jäätmete süvamahutid ning aja otsaseinale tehti suur valgustatud seinamaaling, mille autoriks maailmas tuntud Argentiinatänavakunstnik Animalitoland.
Eesti Korteriühistute Liit andis välja ka ühe tänukirja, mis läks korteriühistule Männimäe 29 Viljandis tunnustuseks edukalt ellu viidud renoveerimisprojekti eest.