Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Galerii: luksuslikule Vihterpalu mõisale otsitakse välismaalt uut jõukat omanikku

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy

Soome ärimees Timo Lemberg müüb maha ajaloolise Vihterpalu mõisa, mille taastamist üritasid üheksakümnendatel alustada Norra ärimehed, kes hukkusid reisilaeva Estonia katastroofis. Nüüd on mõisa müük usaldatud rahvusvahelise haardega maaklerite kätte.

Kaugel Harjumaa lääneservas asuva Vihterpalu mõisa sünnilugu ulatub aastasse 1586, kui Rootsi kuningas Johan III asutas mõisa ja andis selle Berend von Gröningenile. 19. sajandi alguses valminud peahoone on üheksakümnendatest aastates eravalduses ja selle restaureerimine lõpetati 2005. aastal.

Mõisa omanik Timo Lemberg on ühes varasemas intervjuus maininud, et mitte ainult soomlased, vaid ka eestlased on tema mõisaprojekti kommenteerides öelnud, et see mees on hull.

Vihterpalu mõisnik Timo Lemberg.
Vihterpalu mõisnik Timo Lemberg. Foto: Sven Arbet/Maaleht/Scanpix

Omamoodi hulljulgust on ühe kolkamõisa ülesehitamiseks vaja olnud küll. Õnnetus seisus mõisakompleksi restaureerimiseks on kulunud nii aega kui miljoneid eurosid.

Kahtlemata võib Lemberg tehtu üle uhke olla, sest Vihterpalu mõisas ringi liikudes võib märgata, et kõiki töid on siin tehtud südamega. Imetlemist väärib asjaolu, et kui Lemberg mõisa ostis, siis olid sellest suuresti alles vaid müürid. 

Vihterpalu mõisa esimesed eraomanikest peremehed olid kolm norrakat, kes selle riigilt üheksakümnendate alguses ostsid. Paraku ei jõudnud nad seal midagi teha, sest uppusid koos reisilaevaga Estonia.

Mõisa järgmiseks omanikuks sai oksjonil Soome ärimees, kuid taastamine käis talle üle jõu ning kuus aastat hiljem müüs ta mõisa edasi Lembergile.

Nüüd on Vihterpalu mõis jälle müügis ning sellega tegeleb rahvusvahelise haardega luksuskinnisvarale keskendunud Baltic Sotheby's International Realty. Müügihinda pole omaniku soovil avalikustatud.

«Rahvusvahelise turu jaoks on renoveeritud Eesti mõisad rariteet,» kommenteeris firma Eesti müügidirektor Tiia Sooaluste. «Paljudes välisriikides ei ole eraisikul või investoril  võimalik mõisa omandada eraomandisse. Seda põhjusel, et mõisad kuuluvad riigile või siis on erakordselt kallid.»

Müügis on mõisa peahoone, 6-magamistoaga omaniku residents, SPA ja saunahoone, põlispuudega mõisapark ja mitmed abihooned koos mõisa ümbritsevate kinnistutega. 

Seda, milline mõis algselt välja nägi, ei ole teada, sest jooniseid pole säilinud ei ole. Ometigi võib siin leida algupäraseid elemente - näiteks puittrepp, mis ehitatud läbi kahe korruse, kaks ahju, fragment Pompei stiilis seinamaalingust, osa suure saali karniisi ja sambaid.

Lähiminevikus on teistelegi Eesti mõisatele üritatud välismaalt ostjat leida.

Nii näiteks oli 2018. aastal sügisel kinnisvaraagentuuri Christie's International Real Estate lehel Eerik Niiles Krossile kuuluva Kõue mõisa müügikuulutus. Mõisa eest küsiti 3,8 miljonit eurot, kuid tehinguni ei jõutud. 

Tagasi üles