Tarbi targalt: miks tasub pildistada köögikapi sisu või jooksuga poodi minna?

Foto: Shutterstock

Facebookis on juba aasta aega tegutsenud kommuun «Tarbime targalt», kus võivad oma targa tarbimise nippe alates kokkamisest kuni koristamiseni jagada absoluutselt kõik. Samuti saab arutleda keskkonnateemade üle ning otsida lahendusi, kuidas endast maha jätta võimalikult väike ökoloogiline jalajälg. Grupiga on liitunud ka mitmed avaliku elu tegelased, nagu Andres Kõpper, Mick Pedaja, Jalmar Vabarna ja Lauri Pedaja.

Näiteks soovitab Lauri enne poodi minekut üles pildistada oma köögi- või külmkapi sisu, et mitte osta kogemata neid toiduaineid, mis kappides juba olemas. «Tegin nädala alguses kuivainetest pilti... igaks juhuks... tundus hea nipp. Täna hommikul poes riiulite vahel manööverdades tekkis küsimus, et kas meil on kodus kaerahelbeid? Võtsin pildi lahti ja voilaa... oligi olemas. Polnudki vaja uut pakki osta,» postitas Lauri.

Andres Kõpper aga tegi kevadel kommuuni «Tarbime targalt» kaudu üleskutse elada nädal aega plastivaba elu ning katsumus osutus päris keeruliseks. Samuti hakkas Andres märkama enda ümber üha enam mõttetut plasti ülekasutamist. Näiteks kas või festivalide käepaelad. «Senimaani on väljakutse kulgenud edukalt, kuid nüüd tabas mind ootamatult selline käepaela dilemma – kas minna festivalile või ei. See on küll ilmselge pilli lõhki ajamine, ent, olles külastanud rohkelt festivale ja showcase'i üritusi, näen, et väga palju koguneb nii-öelda ühekordset plasti käepaelte, kaela- ja visiitkaartide näol. Koguseliselt pole see paljude muude valdkondade plastiga võrreldav, kuid leian, et ka selles vallas õnnestuks välja mõelda midagi maasõbralikumat,» tõstatas Andres küsimuse.

Lisaks plastivabale nädalale on grupis korraldatud ka teisi toredaid üleskutseid –  Jalmar Vabarna pakkus välja, et vahelduseks ühistranspordile või autole, mis saastavad loodust nii või naa, võiks proovida loodussäästlikku ja tervist turgutavat jooksu oma kodupoodi. Samuti kutsus muusik üles rääkima loodussõbralikest festivalidest – ikka selleks, et näidata eeskuju ja teha maailma paremaks. Viljandi folgil sai näiteks ise oma nõud kaasa võtta ja ka puhtaks pesta!

Grupis tehtud küsitlusest selgus, et kõige rohkem jääb kodudes üle avatud moose ja kastmeid, saia-leiba ning hapukoort. Rimi kokk Jörgen Kohal soovitab avatud moosidest ja kastmetest teha marinaade – vajadusel tuleb lisada vaid õli, suhkrut ja soola. «Järelejäänud saiast saab valmistada krutoone salati jaoks, leivast aga leivasnäkke. Hapukoort saab ära kasutada väga paljudes toitudes, tuleb sõna «hapukoor» retseptiportaalides lihtsalt otsingusse lüüa,» annab kokk nõu.

LEAN-koolitaja Agnes Ojarand on seevastu grupis andnud nõu teemal, kuidas toimetada targalt kontoriruumides. Näiteks soovitab ta puhkeruumis paigutada tee, kohv, suhkur, nõud ja muu taoline kraam kappidesse ja riiulitele loogiliselt ning märgistada nende asukohad siltidega. Määrata tuleks ka vastutaja, kes paar korda nädalas vaatab üle, et kõik vajalik oleks olemas. Tänu siltidele teavad puhkeruumi kasutajad, kuhu asjad pärast kasutamist tagasi panna. Samuti saavad uued töötajad ja külalised kohe aru, kus miski asub. Vastutaja hoolitseb ka selle eest, et vajalik kogus teed, kohvi, suhkrut oleks alati olemas. Puhkeruumis peab valitsema kord ja puhtus nagu koduski!