Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Ukse panid lukku? Enamik varastest käib läbi lukustamata uste ja lahtiste akende

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Uksed lukku!
Uksed lukku! Foto: Shutterstock

Suvekodudest- ja taludest taas püsivamalt linnadesse tagasi kolides tuleks omanikel olla hoolas ning mõelda põhjalikult läbi, kuidas kõige paremini oma suvekodu ootamatute kahjude ja varguste vastu kaitsta.

Salva Kindlustuse varakindlustuse osakonna juhataja Alver Kivirüüt selgitas, et igal sügisel ja talvel tõuseb kahjunõuetega kindlustuse poole pöörduvate suvilaomanike hulk, kuigi paljude kahjude ära hoidmiseks piisaks ka mõnest lihtsast meelespeast.

«Näiteks on kuritegude statistika järgi eluruumidesse sisse tungimised kõige rohkem toimunud lihtsalt läbi lahtise akna või ukse või varakahjudest on suurimaid kahjusid toonud veelekked, mille oleks saanud ära hoida lihtsalt vee kinni keeramisega või torudest vee välja laskmisega,» märkis Kivirüüt.

Kuritegude statistika järgi oli näiteks möödunud aastal kokku 337 eluruumidesse sissetungimist ja neist tervelt 237 oli läbi lahti jäetud akna või lukustamata ukse, mis on tervelt 70 protsenti. «Varastele ei maksa tööd ikka liiga lihtsaks teha,» lausus Kivirüüt lisades, et kurjamid võtavad kaasa kõik, mida on lihtne kiiresti haarata ja kerge maha müüa.

«Kõikidest sellistest vargustest lausa 50 protsenti moodustavad tööriistad. Esiteks ei tohiks esemeid jätta nähtavale kohale ja teiseks tuleks alati oma tööriistad näiteks ära märgistada, et neid oleks raskem maha müüa ja hiljem võimalik üldse ära tunda.»

Salva varakindlustuse osakonna juhataja märkis, et igal aastal tekitab probleeme ka suvekodude aedadesse ilmaolude meelevalda jäetud vara, mis on sinna lihtsalt unustatud või on mõeldud, et küll hiljem jõuab veel koristada. Sügistormides võivad laokile jäetud esemed lendu minna ja lõhkuda näiteks kasvuhoone, aknaid või hoopis naabri auto.

«Üldiselt kehtivad suvilate kindlustamisel tavapärased kodu kindlustamise reeglid, kuid meeles tuleb pidada, et riskid on suuremad, kuna inimesed ei ole ise pidevalt kohal,» selgitas Kivirüüt.

«Näiteks veeavariide korral on olnud juhtumeid, kus leke avastatakse alles kuude pärast ja siis on kahjud juba tohutud. Võimalusel võiks välja lülitada ka elekter, sest see vähendab tulekahju ohtu.»

Turvasüsteemid, kaamerad ja isegi liikumisanduriga valgustus abistab ebaterve huvi vastu üksi jäetud vara vastu ning alati tasub hoida häid suhteid naabritega, kes saaksid vajadusel teie varal silma peal hoida või näiteks katkisest katusest või aknast kohe ka teada anda enne, kui see suuremat kahju põhjustab.

Kivirüüt märkis, et senise statistika põhjal võibki öelda, et suurimaid kahjusid põhjustavad suvilate puhul veeavariid ning seejärel vargused ja vandalism. «Need põhjustavad suurimaid kahjusid summade poolest. Tuulte tõttu lendu läinud vara summaarselt nii suurt kahju ei põhjusta, kuid neid juhtumeid on sügiseti arvuliselt rohkem,» selgitas Kivirüüt.

Tagasi üles