/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/10/16/12658126t1h7162.jpg)
Euroala riikides korraldatud uuringust selgus, et nii nagu euroalal valdavalt, on ka Eestis inimeste peamiseks varaks nende kodu, kirjutab Eesti Panga majandusuuringute allosakonna juhataja Tairi Rõõm keskpanga blogis.
Uuring selgitas välja Eesti perede kalleima vara
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peamise osa varadest moodustab kinnisvara
Lõviosa Eesti perede varadest moodustavad reaalvarad, finantsvarade osakaal on Eestis vaid umbes 10 protsenti. Euroala leibkondade varadest moodustavad finantsvarad suurema osa, 18 protsenti, ning ka seal on domineerivaks varade vormiks reaalvarad. Joonis 1 annab ülevaate varade struktuurist netovara kvintiilide lõikes. Netovara kvintiilid saadakse, kui leibkonnad järjestatakse selle alusel, kui palju neil on netovara, ning jagatakse viide võrdsesse gruppi. Joonisel toodud andmetest on näha, et varade struktuur netovara ülemises kvintiilis ehk leibkondadest rikkaima 20 protsendi seas erineb oluliselt alumistest kvintiilidest. Rikkamate leibkondade varad koosnevad suurel määral ärivaradest, mis moodustavad nende omandist keskmiselt ligikaudu kolmandiku. Alumistes netovara kvintiilides on seevastu ärivara osakaal väike ja peamiselt omatakse kinnisvara. (Ärivarade all on silmas peetud aktiivset ettevõtlusomandit ehk nende ettevõtete varasid, kus omanikud töötavad.)
/nginx/o/2019/10/16/12658111t1ha629.jpg)