/nginx/o/2019/10/17/12660524t1hde9a.jpg)
Pensionifondide haldajad on ärevuses, aga ülejäänud ärisektor näeb vabanevast teise pensionisamba rahast endale suurt tulu tõusmas – veidi üle 700 000 tarbijale avanev vaba raha on ahtakesel Eesti turul võitlemist väärt. Nii on ka spekuleeritud, et kinnisvaraturg saab teise samba pensioniraha mõjul tuule tiibadesse.
«Kuigi eestlased on kinnisvarausku, siis vaadates summasid, mis on võimalik teisest sambast välja võtta, pole alust arvata, et käivitub üldrahvalik kinnisvara kokkuostmine. Enamik pensioniraha säästjaid ei saa kehtivatel laenutingimustel kinnisvaralaenu võtmiseks sissemakset kokku. Need, kellel on võimalik suurem summa teisest sambast kätte saada, on oma elujärje juba kindlustanud ja nende investeerimisotsused jagunevad erinevate võimaluste vahel – kinnisvara on vaid üks mitmest võimalusest. Lisaks ei torma kõik inimesed korraga raha välja võtma,» kommenteeris kinnisvaraportaali City24.ee juhataja Karin Noppel-Kokerov.
Tema sõnul tuleb tähele panna, et enamik Eesti kinnisvaratehingutest tehakse Tallinnas ja Harjumaal, kus on kinnisvara hinnad teistest piirkondadest kordades kallimad. Pealinnas ja sellega piirnevatel aladel saavad pensionirahaga kinnisvaraturul midagi ära teha vaid need, kellel on teise sambasse kogunenud vähemalt 10 000 eurot ja siis tuleb ka veel lisaks pangast laenu võtta ning KredEx-i käendust kasutada.
«Kui vaadata City24 kinnisvarapakkumiste hindu väikelinnades ja maapiirkondades, siis sinna saaks teise sambasse kogunenud raha eest kõrgema sissetulekuga pensionikogujad küll kodu soetada, aga see pole, arvestades pöördumatut linnastumise trendi, sugugi loogiline. Ka ei ole viimastes uuringutes ja küsitlustes selgunud, et madalama sissetulekuga pensioniks kogujad kasutaksid teisest sambast vabanevat raha kodu ostmiseks või renoveerimiseks, pigem läheb see tarbimislaenude tagasimaksmiseks ja olmekulude katteks,» ütles Noppel-Kokerov.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)