Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Eestlaste usk koduruumide bakterivabadusse on enamikel juhtudel ekslik

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Nõrga immuunsuse võivad murda nii külmetus, viirused kui ka kodus pesitsevad bakterid.
Nõrga immuunsuse võivad murda nii külmetus, viirused kui ka kodus pesitsevad bakterid. Foto: Shutterstock

Kuigi valdav enamus inimestest püüab haigusteperioodil vältida ennekõike külmetumist ning kokkupuuteid köhivate ja turtsuvate inimestega, siis tegelikult võib nõrgale immuunsüsteemile saada saatuslikuks ka koduses köögikraanikausis või telekapuldil pesitsevad kahjulikud bakterid.

«Küsisime Valio Gefilus uuringu raames eestimaalastelt, kui sageli nad mõtlevad bakterite kohalolule meie elukeskkonnas ning kuidas nad end bakterite eest kaitsevad. Uuring näitas, et kõigest 3 protsenti inimestest teadvustavad, et koduruumides on väga palju tervist ohustavaid baktereid. Kodu- ja töökeskkonna võrdluses peeti kahjulike bakteritega kokkupuudumise võimalust kõrgemaks pigem tööl,» sõnas Valio turundus- ja tootearendusdirektor Krista Kalbin.

Tema sõnul on usk koduruumide bakterivabadusse enamikel juhtudel ekslik, sest Valio Gefilus uuringu kohaselt koristab üle poole elanikkonnast oma kodu hügieenilist puhtust tagavate puhastusvahenditega ainult kord kuus või veel harvem.

Uuring näitas, et peamisteks kodusteks bakteripesadeks peetakse tualettruume, kööki ja esikut. Lastetuba pidas bakteririkkaks keskkonnaks vaid 1 protsent, elutuba aga 3 protsenti vastanutest.

«Inimestele seostuvad tervist ohustavad bakterid ainult visuaalselt räpaste kohtadega, mitte koduse kraanikausi, telekapuldi või saunalinaga, kust bakterid üpris lihtsalt inimese soolestikku võivad sattuda ja seal pahandusi korda saatma hakata,» hoiatas Kalbin.

Tema sõnul on seetõttu haigusteperioodil oluline kanda hoolt nii oma elukeskkonna puhtuse tagamise eest kui ka selle eest, et organism suudaks meid ümbritsevate haigusetekitajatega paremini toime tulla.

Tagasi üles