Hoitud välisuks on majaomaniku visiitkaart

Kui uksepakk on maapinnaga samal tasapinnal ja drenaaž on puudulik, siis on see ukse jaoks konkreetne riskitegur. Foto: Shutterstock

Põhjamaade tüüpiline uksekonstruktsioon on olnud väljapoole avatav, suhteliselt suurte ukselehe ja ukselengi vaheliste käiguvahedega variant, selgitab ASi Viking Window kvaliteedijuht Indrek Rüütel. Mantelraamiga Saksa tüüpi uksed ja sissepoole avatavad uksed on avaeksperdi sõnade kohaselt omased rohkem Kesk-Euroopale ja Briti saartele.

Indrek Rüütel räägib, et väliukse valimisel on põhiküsimus, kas uks on hoones üldkasutatav, kas on tegu näiteks trepikoja ukse, ühiskondlikult kasutatava või ärihoone intensiivselt kasutatava uksega. Või on tegemist individuaalse eluruumi välisuksega? Selleks võib olla korteri välisuks õue, ridaelamuboksi või elumaja välisuks.

«Kuigi Viking Window ei paku n-ö üldkasutatavaid uksi, vaid eeskätt individuaalse eluruumi välisuksi, on piiri tõmbamine nende kahe vahele muidugi mõtteline. Küsimus on eeskätt kasutusintensiivsuses – mis liigub, see kulub,» rõhutab Rüütel. Kui neljaliikmelise perekonna koduukse koormus võib olla viie aasta vältel 50 000 töötsüklit, siis üldkasutatav uks võib saada sama koormuse palju lühema aja jooksul. Sellest tingituna võib uste hooldusvajadus, värvi, tihendite ja suluse kulumine olla kasutuskohtade lõikes väga erinev. 

Järgmine küsimus on maja arhitektuuriline lahendus. Kui välisuksest pääseb esiteks jahedasse eeskotta, millest omakorda eluruumidesse viib järgmine uks, siis ei ole soojapidavuse ja mürasummutuse nõuded niivõrd kriitilised, nagu on otse õuest eluruumi viival uksel.  

Puitukse ostmisel peab silmas pidama, et puit n-ö mängib niiskuse toimel. Seetõttu on Põhjamaades olnud tüüpiline ukse konstruktsioon väljapoole avatav, suhteliselt suurte ukselehe ja ukselengi vaheliste käiguvahedega (5–6 mm külgedel ja üleval, 10 mm paku ja lehe vahel) variant. Nn Saksa tüüpi (mantelraamiga) uksed ja sissepoole avatavad uksed on omased rohkem Kesk-Euroopale ja Briti saartele.  

Tähelepanu tuleks pöörata sellelegi, et mõne tootja puituksele antud garantii ei kehti, kui uks on otse sademete käes – seega uks peab olema paigaldatud varikatuse alla või sügavamasse seinanišši. See võib tunduda kummaline, sest tegemist on ometi välisuksega. Mõistlik oleks välisuks paigaldada nii, et see oleks kas varikatuse all või sügavamas (50–100 cm) seinanišis ehk siis seda tasub mõelda juba maja projekteerides, soovitab Indrek Rüütel. Ta teab, et nii mõnelgi uksetootjal on see lausa garantii tingimus. 

«Põhjus on selles, et pidevalt ukse peale sadav vesi ei pruugi, aga võib ukse konstruktsiooni kahjustada, kui pole tagatud piisav vee äravool ukse eest,» selgitab kvaliteedijuht. Akendega seda muret pole, sest profiilid on saledamad, pindalad väiksemad, kasutatakse metallist nn veeninasid alumiste horisontaalpindade kaitseks. Kui pole just tegu õues maapinna juures asuva tootega, siis ei pritsi ka maapinnani jõudnud vesi tagasi üles akna peale jmt.  

Reguleeritava suluse plussid 

Traditsioonilisema välimusega uksed on koostatud liimpuitprofiilidest ja täidisena kasutatakse klaaspaketti või uksetahvlit – sõltuvalt toote konstruktsioonist saab välisuksel rääkida kas kahekordsest või kolmekordsest klaaspaketist. Tahvli soojustuse paksus oleneb juba võimalustest.  

Viking Window kvaliteedijuhi sõnade kohaselt annab energiasäästu ja ukselehe kujunduse osas märksa vabamad käed niinimetatud kilpuks, mille leht koostatakse liimpuitraamist, mis kaetakse niiskuskindla vineeriga ja vahe soojustatakse XPS-plaadiga. Võimalikud on sooned, mustrid, klaasiavad, dekoratiivliistud, kivispooniribad, roostevabast terasest plaadid, ribad jne.  

«Suluse osas soovitaks eelistada vähemalt kahe tihendiga ja kolmepunktilukustusega uksi. See tagab nii selle, et talvel külm tuul tuppa ei puhu, kui ka selle, et iga kutsumata külaline uksest «läbi ei astu»,» selgitab Indrek Rüütel. Oma ettevõtte tootevalikust toob ta näiteks suurendatud sissemurdmiskindlusega (Briti PAS24, enhanced security standard) uksed, mis on läbinud spetsiaalse katsetuse.

Sellisel uksel on tavapärasest tugevam sulustus ja kui kasutatakse klaaspaketti, siis üks klaasidest on laminaatklaas: klaasid on tugeva kilega kokku liimitud ja kui see puruks lüüa, siis hoiab kile kildusid kinni. Kindlasti tuleks tellimisel uurida, kas uksel on ikka reguleeritav sulus – kõik, mis liigub, see kulub ja puidu «mängimisest» oli juba juttu. Kui uks peaks vajama seadistamist, siis on tarvis, et see võimalus eksisteeriks. Sulusesüsteemid võivad aga olla lihtsamad või keerukamad ja ostu hetkel võib tekkida kiusatus natuke raha kokku hoida, aga see võib hiljem probleeme tekitada. 

Lumekuhi rikub terrassiust   

Uksepaku materjalile tuleks samuti tähelepanu pöörata. Ka parima tahtmise juures ei säilita õuepoolsel küljel puit sama ilusat välimust kui uuena paigaldades: ilmastik, märjad ja isegi porised jalanõud teevad oma töö. Seetõttu on mõistlik eelistada isegi puituksel komposiitmaterjalist (nn fiiber) või metallist pakku. «Jälgige, et vähemalt uksepaku õuepoolne ilmastiku käes olev osa oleks vastupidavam,» soovitab Indrek Rüütel. 

Paigalduse seisukohalt tuleb tagada, et uksepaku taga õues oleks sademeveel võimalus ära voolata. Hoovihmadega tekib isegi Eestis kohati väiksemaid uputusi. Kui uksepakk on maapinnaga samal tasapinnal ja drenaaž puudulik, siis on see konkreetne risk.

«Kurioosumina oleme kokku puutunud olukorraga, kus ei lükata terrassile viiva ukse tagant ära sinna tuisanud lumehange ning kui see sulab ja vesi ei pääse ära voolama, tekivad veekahjustused. Samuti kui ukse taha koguneb jää, mis takistab selle normaalset avamist, on võimalik ust kahjustada,» loetleb kvaliteedijuht. 

Viimistluse valikul soovitab kvaliteedijuht silmas pidada, et hoolimata ilust on läbipaistev nn peitslakk- või toonlakkviimistlus vähese UV-kindluse tõttu suurema hooldusvajadusega ehk lakikihti tuleb päikesepoolsel fassaadil värskendada kahe-kolme aasta tagant.  

Lisavõimalused on näiteks uksesilm, postkasti ava läbi ukselehe, sulgurid, mis tõmbavad ukse kinni (osa lahendusi võimaldab ka ukse fikseerida avatuks). Koostöös professionaalse kujundaja või disaineriga võib välja mõelda täiesti unikaalse ukse. «Oleme kasutanud vitraaže, mille klient tellib eraldi selle valdkonna ettevõttest,» toob Indrek Rüütel näite.

Lisaks tasub tähelepanu pöörata asjaolule, et eri tootjatel ja müüjatel on oma praktika: kas uks müüakse komplektsena, see tähendab, et ukseleht, -leng, -pakk, käepide ja lukusüdamik on koos. Või tuleb komplekt osadena tellida ja kui ostate ukse, saategi lihtsalt ukselehe. Vikingi praktika on müüa komplektne uks, lisab ta. 

Korteriuks summutagu heli

Kui nüüd mõelda korteriomaniku seisukohast, siis peaks uks olema kindlasti elementaarse mürasummutusega, et iga heli ei kostaks koridorist sisse ja vastupidi, et iga heli ei kostaks korterist välja. Kas valida sisse või välja avatav korteriuks, sõltub sellest, millised on läbipääsuteed koridoris ja kuidas on maja projekteerija ette näinud. Kui tekkib ootamatu vajadus korterist evakueeruda, siis oleks justkui parem, kui uks avaneb koridori poole – samas ei tohi see tõkestada liikumisteid.

Korteri uksel, mis avaneb koridori, pole nii kriitilised soojapidavusnõuded. Samuti pole oluline ukse veepidavus. Küll aga võivad projektist tuleneda näiteks nõuded suitsulekkele ja tulepüsivusele. Sissemurdmiskindluse tase on otseselt sõltuvuses sellest, milline on koridori välisukse turvalisus, kuid terve mõistuse printsiipi rakendades ei tohiks korteri uks ikkagi olla selline, et väikese noa, kruvikeeraja või konserviavaja abil saaks sellest sisse astuda.