Nutikas garderoobisüsteem nõuab üheksa korda mõõtmist

Garderoobisüsteem võiks olla võimalikult praktiline, et lihtsustada asjade kättesaamist ja muuta garderoobi kasutamine mugavaks. Foto: Shutterstock

Hästi toimiv garderoobisüsteem algab kahest asjast: inimese vajadustest ja ruumi võimalustest.

Garderoobisüsteemi planeerides peab esmalt selgeks tegema garderoobi otstarbe ja asukoha. Selleks tuleb kodus teha põhjalik inventuur, et veenduda jalanõude ja riideesemete tulevases asukohas ja hoiustamisviisis. Ühtlasi tuleb läbi mõelda, kuhu paigutada iga päev kantavad riided, kuhu jätta hooajalised riided ja abivahendid.

«Ruum dikteerib tihtipeale, milliseid lahendusi seal üldse saab kasutada,» möönab ASi Sunorek Lääne piirkonna müügijuht Tarmo Toom. «Kindlasti tuleks kaardistada oma pere või garderoobi kasutaja hoiustamisvajadused.» Seejärel saab mõtelda garderoobi asukohale.

Osaühingu Oma Garderoob projektijuht Evur Kaelep leiab, et eraldi seisev ruum garderoobi tarbeks on reeglina kõige taskukohasem variant. Iga tellitav uks nõuab omaette väljaminekut ja võib moodustada kolmandiku või koguni poole garderoobikapi maksumusest. Garderoobtuba, mida paljudes kodudes ei leidu, on aga tavaliselt vaheukse taga peidus ega vaja eraldi lisauksi. Sellise lahenduse korral on hea mugav kapi sisule keskenduda. Kui eraldi tuba puudub, tuleb valida sein, kuhu kapp tellida.

Kvaliteet tagab kestvuse

OÜ Soodnegarderoob juhataja Andrus Ulpus soovitab garderoobi materjali valides mõelda eelkõige sellele, et tegemist on esemega, mis jääb koduomaniku kasutusse 15–20 aastaks, võib-olla kauemakski. Seepärast tuleks eelistada aegumatuid ja neutraalseid värvitoone, mida omakorda võiksid toetada lihtsasti hooldatavad ja puhastatavad materjalid.

Mööbliplaadiks on Kaelepi sõnul mõistlik valida plaat, mille paksus jääb 18 millimeetri ja 25 millimeetri vahele. Mida paksem, seda parem. Plaadi servades on aga otstarbekas eelistada servakanti, mille läbimõõt algab ühest millimeetrist.

«Õhemad ei pea pikalt vastu ja servad deformeeruvad, kui saavad kergemagi löögi või kõpsu. Eritellimusmööbel on piisavalt kallis ja peab seega ka aastate pärast hea välja nägema. Kui inimene suudab tellida, on tal õigus nõuda ka kvaliteeti,» ütleb Kaelep.

Materjalidest on asjatundjate sõnul praegu levinumad melamiin-mööbliplaat ja spoonikihiga mööbliplaat.

Enne kui garderoobi jaotust planeerida, soovitab Ulpus valida, kas kapp tuleb esikusse või magamistuppa. Esikus asuvasse garderoobi peab saama riputada ülerõivaid ja hoiustada jalatseid. Magamistoakapis on seevastu rohkem voodipesu, riputatavaid riideid, pesu ja sokke.

Garderoobisüsteem võiks olla võimalikult praktiline, et lihtsustada asjade kättesaamist ja muuta garderoobi kasutamine mugavaks.

Paigutuse osas on üldlevinud tõde, et jalanõud paigutatakse alla ja riidepuudel rõivad ülespoole. Ulpuse sõnul tasub meeles pidada, et kui kapp sisaldab sahtleid, lõpeb nende mugava kasutamise kõrgus 1,2–1,3 meetri juures.

Garderoobi ülemises osas peaksid Kaelepi sõnul olema riiulid, allpool korvid ja sahtlid, kuna korvidest haarame asju reeglina pealtpoolt ja riiulitelt otse. «Kui korvid ja sahtlid on põranda pinna kohal ja meie diafragma kõrguseni, on kõik hästi. Põranda kohal olev väljatõmmatav korv või sahtel võimaldab meil haarata asju, ilma et peaks põlvili laskuma,» seletab ta.

Diafragmast kõrgemal algavad tema sõnul riiulid ja riidepuutorud. Kõige kõrgemale riiulile või täitsa lae alla on mõistlik paigutada hooajalised asjad, mida iga päev ei kasutata: kuuseehted, matkatarbed, suusapüksid ja -joped.

Furnituurid loovad korda

Olgugi et kord majapidamises ja garderoobis sõltub koduomanikust endast, pakub ka mööblimaailm õnneks üht-teist, mis korrashoidu hõlbustab.

«Paremat korda garderoobikapis aitab hoida spetsiaalne furnituur: korvid, millele on võimalik veel lisada jaotur; sahtlid, millesse saab samuti panna jaoturid; jalanõude hoiustamise süsteemid, nagu kaldriiulid, väljatõmmatavad korvid ja väljatõmmatavad riiulid,» loetleb Tarmo Toom garderoobisüsteemide võimalusi.

Ka Kaelep kiidab siinidelt väljatõstetavaid korvide ja sahtleid. Nii on märksa lihtsam vajalikud elemendid kapi küljest lahti võtta ja vajadusel või kevadise suurpuhastuse raames kõik taas korda sättida.

«Parim on teha kapp, mis on asjade hulgaga proportsioonis. Tuleb vältida olukorda, kus kapp on tihedalt riideid ja karpe täis surutud ja puudub ülevaade, kus midagi asetseb. Liiga täistuubitud garderoobis pöörame tihtipeale riiulid ja riided segamini, et eset leida,» tõdeb ta.

Ulpus soovitab riiulivahesid mitte liiga kõrgeks jätta. «Muidu laotakse riiulitele kõrged särgivirnad ja kui on tarvis kõige alumist kätte saada, tuleb terve riiul segi pöörata,» seletab ta. Sama kehtib kapi sügavuse kohta. Liiga sügavad, üle 70sentimeetrised riiulid muutuvad tüütuks, kui on tarvis kiiresti midagi tagantpoolt kätte saada.

Üheksa korda mõõda

Kes on oma garderoobi planeerimisega jänni jäänud või ei oska kuskilt algust teha, sel soovitab Evur Kaelep külastada eri tootjate kodulehekülgi, lugeda tootekirjeldusi ja heita põgus pilk tehtud töödele. Mööblisalongidesse soovitab ta kahtlemata sisse astuda. «Kohapeal näete näidiseid, saate võrrelda külgede ja riiulite paksust ja kandi tugevust. Kant plaadil ei tohi jätta terava serva muljet,» toonitab ta. Seejärel soovitab Kaelep teha mustandi esialgsete plaanide ja soovidega. Ligilähedaste mõõtude võtmine ei tee samuti paha.