Päevatoimetaja:
Kristina Kostap

Tallinna üürituru murelaps peidab end väga ootamatus linnajaos

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tallinna korterite üüripakkumine on kaldu kesklinna suunas.
Tallinna korterite üüripakkumine on kaldu kesklinna suunas. Foto: Shutterstock

Tallinna üürikorterite vakantsetest pakkumistest ligi pooled asuvad Tallinna kesklinnas. Tallinna suurimas linnaosas ehk Lasnamäel, kus elab 118 000 inimest ehk üle veerandi tallinlastest, asub pakkumisel olevatest üüripakkumistest kõigest 10 protsenti. Nii võib öelda, et kõige enam tuleb üürniku leidmise nimel võidelda kesklinna üürikorterite omanikel, leiab portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Kokku 940 üüripakkumisest asuvad Tallinna kesklinnas 462 ehk ligi pooled. Seejuures on Tallinna kesklinna elanike arv ainult 61 500 ehk 14 protsenti kogu Tallinna inimeste arvust. Nii on Tallinnas 1000 inimese kohta keskmiselt 2,1 vakantset üürikorteri pakkumist, kesklinnas aga koguni 7,5.

«Kesklinna vakantsete üürikorterite kolossaalselt suur pakkumiste arv võrreldes teiste linnaosadega peegeldab tõest siiski ainult ühte tahku. Kesklinna üüriperioodid on tihtipeale lühemad. Seetõttu on korterid sagedamini pakkumises. Äärelinnas aga venivad üüriperioodid pikemaks. Nii ei ole vakantsete pakkumiste info alus otsustamaks, et üürnikega asustatud ja hetkel aktiivses pakkumises mitteolevate üürikorterite proportsioon oleks linnaositi samasugune. Siiski võib eeldada, et kesklinna korteritest on suurem osakaal üürikorteritel kui näiteks «mägedel»,» kommenteeris Tarvo Teslon.

Üürileandjate vaieldamatu lemmik on kahetoaline korter. Nende pakkumiste maht moodustab üürikorterite pakkumistest ligikaudu 40–50 protsenti. Kahetoaliste korterite proportsioon üüripakkumiste koguarvus on üsna sarnane kõikides linnaosades.

«Üürikorter on muutunud järjest tavapärasemaks ja aktsepteeritumaks eluasemeks. Siiski on üürnikud vanuse lõikes kaldu pigem noorema põlvkonna poole. Noored eelistavad väiksemat tubade arvu. Samas on väiksem korter soodsama üürihinnaga,» põhjendas Tarvo Teslon väiksemate üürikorterite pakkumiste suuremat arvu.

«Väikeste ehk ühetoaliste ja väga väikeste, alla 20-ruutmeetriste korterite puhul tuleb arvestada, et see kaup leiab soodsa hinna tõttu üürniku enamasti üsna kiiresti. Pole sugugi imekspandav, kui ühetoalise korteri omanikul on tund aega peale portaalis KV.EE üürikuulutuse avaldamist juba 4–5 üürihuvilist, kelle vahelt sobilik üürnik leida,» iseloomustas Tarvo Teslon väikeste korterite üürituru aktiivsust.

«Suuremate korterite puhul on pakkumisi aga napilt. Vaatamata üürikorteri üha tavapärasemaks eluasemeks muutumisele, on Eestis valdavalt ikkagi kombeks eluaset omada. Nii otsustatakse sageli suure korteri üürimise asemel see endale pigem osta. Teisalt ei julge üüriinvestorid samuti liiga palju suuri kortereid üürile andmiseks soetada, sest korteri suurusest tuleneb korteri kõrgem üürihind. Kõrge üürihind aga tekitab olukorra, kus üürnikke on juba keerulisem leida,» põhjendas Tarvo Teslon suurte üürikorterite vähest arvu.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tagasi üles