Piisab ühest allkirjast: vanaproua võib vastu talve lageda taeva alla jääda

Heas usus volikirja andnud vanadaam võib kõige mustema stsenaariumi korral koduta jääda. Foto: Shutterstock

93-aastane vanaproua volitas noort naisterahvast enda eest makseid tasuma ja poest söögi toomiseks raha välja võtma. Paraku ei saanud vanaproua aru, et allkirja andis ta üldvolikirjale, mille abil noor naine suurtes kogustes laenu võttis ning täna ähvardavad võlausaldajad vanamemme maja laenu katteks maha müüa.

Kõik sai alguse 2016. aasta novembris notari juures 30-aastates naisterahvale välja antud üldvolikirjast. Naisterahvas oli toona 91-aastase vanaproua abistaja ja esindaja ning volikirja andmisel noorele daamile soovis vanaproua, et tema poolt volitatud esindaja saaks internetipangas tasuda arveid tema eest. Notar aga väljastas täisvolitustega volikirja, mille sisust ja õiguslikest tagajärgedest vanaproua teadlik ei olnud. 

Juba kuus päeva pärast üldvolikirja allkirjastamist võttis noor naine laenu ning seadis sama notari juures vanaproua kinnisasjale hüpoteegi laenu tagatiseks. Tänaseks on laenukohustus ligi 60 000 eurot. Kuna noor naine laenumakseid tasunud ei ole, ähvardab võlausaldaja tagatiseks pandud vanaproua maja sundmüüki panna.

Eesti Õigusbüroo jurist Merike Roosilehe sõnul on notar rikkunud selgitamiskohustust, kuna ta ei selgitanud välja vanaproua tegelikku tahet ja ei veendunud tema soovis üldvolikirja allkirjastada.

«Vanaproua abistaja võttis üldvolikirja alusel laenu endale kuuluvate äriühingute kaudu ning notar oleks pidanud veenduma, et vanaproua selle protsessiga kursis on. Nüüd on tekkinud olukord, kus 93-aastane vanaproua võib jääda ilma oma eluasemest, kuna esindajale kuulunud äriühing ei ole tagastanud võetud laenu ning laenuandja on algatanud täitemenetluse hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, tasumata laenu jääk on ligi 60 000 eurot,» sõnas Roosileht. 

Roosileht on vanaproua esindaja ning kohtuistung on juba sellel kuul. «Täna on meie eesmärgiks kohtu kaudu tunnistada sundtäitmine, mille raames müüakse vanaproua kodu, täitemenetluses lubamatuks. Minu hinnangul ei tegutsenud esindaja vanaproua juhiste kohaselt ja sõlmis pettusega hüpoteegi seadmise lepingu, teavitamata sellest oma esindatavat. Hüpoteegi seadmine vanaproua kinnistule äriühingu laenu tagamiseks on selgelt vastuolus tema huvidega. Krediidiandja teise poolena pidi teadma või vähemalt eeldama, et esindaja rikub kohustust, sest ei ole eluliselt usutav, et laenu saamise ajal 91-aastane vanaproua soovib oma kinnistuga tagada ettevõtte laenu, mille olemasolust ei olnud ta üleüldse teadlik,» lisas Roosileht. 

Juristi soovitus

Üldvolikirja andmine võib kaasa tuua väga rasked tagajärjed, sest üldpõhimõtte kohaselt kehtib esindaja tehtud tehing esindatava suhtes selliselt nagu oleks esindatav tehingu ise teinud. Suurt rolli mängivad siin notarid, kes peavad selgitama täisvolituse õiguslikke tagajärgi ning nendega kaasnevaid ohte. Kõnealuse juhtumi puhul seda paraku ei tehtud või ei tehtud piisava hoolikusega. 

Üldvolikirja alusel võib esindaja võtta esindatava nimel endale laenu, seada esindatava kinnistule hüpoteegi, tal on ligipääs pangakontole, ta võib luua esindatava nimel äriühinguid jne. Esindatav võib nendest tehingutest teada saada alles siis, kui on algatatud täitemenetlus võlgade sissenõudmiseks nagu juhtus kõnealuse juhtumi puhul. Nii on oht jääda ilma oma kodust ja sattuda põhjendamatult võlaorjusesse. Volikiri peab olema konkreetne ja sellest peab nähtuma, mille tarbeks see on antud. Enne, kui volikirjale alla kirjutate, veenduge selle sisus ja küsige kindlasti notarilt selgitusi volikirja õiguslike tagajärgede ja sellega kaasnevate ohtude kohta. 

Tehingute tõestamisel peab notar välja selgitama tehinguosaliste tahte, selle õiguslikult korrektselt kirja panema, kontrollima avaliku usaldatavusega registrites olevaid andmeid, selgitama tehingu osalistele tehingu tähendust ja õiguslikke tagajärgi ning hoolt kandma ka selle eest, et kogenematu juriidiliste teadmisteta isik ei kahjustaks tehinguga oma õigusi ja huve.