Taimetark soovitab. Indiaani nisu on maailma üks tähtsamaid toidutaimi

Foto: Shutterstock

Mis sest maisist (Zea mais) ikka kirjutada, arvab mõnigi. Ometigi on ta maailmas üks tähtsamaid toidutaimi, nii inimeste kui loomade toidulaual, jäädes teraviljana maha üksnes nisust ja riisist. Maisikasvatus aina kogub hoogu.

Meie kliimas maisiterad ei valmi, küll aga on ta väga oluline teravili lõunapiirkondades, meil kasvatatakse maisi siloks. Mais on kõrreline, kuigi tema kõrs on tugeva kepi jämedune. Erinevalt teistest kõrrelistest ei kasva tema tera kõrre otsa, vaid varrele lehekaenlasse. Tõlvikuid on ühel maisitaimel mitu.

Päritolu ja ajalugu

Kummalisel kombel ei ole teada, kust see üks vanimaid kultuurtaimi pärit on, ta on tulnud justkui eikusagilt. Ükski allikas ei viita sellele, mis looduslikest liikidest mais pärineb. Küll aga on teada, et kultuurtaimena kasvatati maisi algselt Mehhikos ja Guatemalas, seda juba enam kui seitse tuhat aastat tagasi. Vanimad seemneleiud pärinevad maiade ja asteekide kunagistelt asualadelt, Teotichuacanist Pueblo linna lähistelt.

Algselt oli maisitõlvik väike, kõigest viie sentimeetri pikkune. Inkad, maiad ja asteegid uskusid, et Päike ise saatis kuldse tõlviku maale inimeste toitmiseks. Mehhiko indiaanlaste jaoks oli ja on mais ubade ja kõrvitsa kõrval üks tähtsamaid põllukultuure. Kasutusala on sealkandis kahtlemata laiem kui lihtsalt toiduaine, maisiteradest valmistatakse ka õli, alkoholi, ehteid, lehti kasutatakse madratsite täitmiseks, nukkude valmistamiseks, mokassiinide tegemiseks. Mais oli varem olulisel kohal ka rituaalsetes toimingutes.

Hispaanlaste vallutusretkedelt toodi mais Euroopasse, kust ta hakkas levima, algselt Vahemere maades, kus teda kutsuti «indiaani nisuks». Prantslased ja itaallased hakkasid maisi kasvatama 16. sajandil, tänu hispaanlastele ja portugallastele leidis ta tee Aafrikasse. Algselt hinnati ainult maisist valmistatud jahu, mitte terasid. Laialdasem maisikasvatus sai alguse alles 19. sajandil.

Kõige rohkem kasvatatakse maisi Ameerika Ühendriikides, aga ka Hiinas, Indias ja Lõuna-Euroopa maades, Mehhikos, Brasiilias, Argentinas jm.

Maisist on aretatud palju üksteisest suuresti erinevaid sorte, näiteks võib erineda terade värv, varieerudes punasest siniseni. Sorte grupeeritakse mitmeks alamliigiks, näiteks on hammasmais, suhkrumais, lõhenev mais, tärklismais, vahamais. Siloks ehk loomasöödaks kasvatatakse meil hammas- ja kõva maisi. Maisitangu valmistatakse lõunamaades lõhenevast maisist. Maisist saab tärklist. Tuntud ja armastatud on popkorn ehk paisutatud mais.

Maisi kasulikkus

Mais sisaldab suures koguses inimorganismile väga vajalikke aineid: süsivesikuid, proteiine, mitmeid B-grupi vitamiine, E-vitamiini, kaaliumi, fosforit, magneesiumi, rauda, tsinki. Mais toidulaual tagab hea tervise – aitab ära hoida südamehaigusi, vähendab rasvade ladestumist, hoiab ära skleroosi, toimib kasulikult närvisüsteemile, soodustab organismis vere punaliblede tootmist.

Kasutamine köögis

Maisijahust valmistatakse putru, mille nimi on polenta. Meie inimestele tundub sageli maitse võõras, kuid Aafrikas, Ameerikas, Itaalias ja mujalgi Euroopas ja Aasias on see üks igapäevasemaid toite. Polentat valmistatakse maisimannast (mõnel pool ka tatrast jm tangudest). Esmalt aetakse paksupõhjalises potis vesi keema, lisatakse nõristades manna ja segatakse, kuni puder pakseneb. Maitseks võib lisada soola, sibulahelbeid, võid. Polenta on kahtlemata väga kasulik ja tervislik. Jahtunud putru võib tükeldatuna grillida, praadida.

Maisi müüakse konserveerituna, seda sobib lisada salatitesse, suppidesse, ühepajatoidusse.

Bourboni viski

Ameerikas valmistatakse ainulaadset burbooni viskit, mis on nime saanud Bourboni maakonna järgi. Kuna rukis ja oder ei kasvanud selles piirkonnas piisavalt hästi, hakati viskit tootma maisist. Tänaseni toodetakse klassikalist Kentucki viskit põhiliselt üksnes maisist, seaduse järgi peab lähteainete hulgas olema maisi vähemalt 51%, et oleks straight bourbon. Praegu toodetakse klassikalist burbooni üksnes Kentuckis ja Indiana osariigis, kokku 11 tehases.