Päästeamet kontrollib sel nädalal kortermajade tuleohutust

Päästeamet kontrollib kortermajade tuleohutust. Foto on illustratiivne. Foto: Mailiis Ollino

Sel nädalal kontrollib päästeamet kogu Eestis tuleohutusnõuete täitmist kortermajade ühiskasutatavatel pindadel. Ohutusnõuete järgimisega saab iga vastutustundlik inimene ise kõige paremini enda ja oma naabrite heaolu ja turvalisuse ees seista.

«Reidi käigus kontrollisime kortermaju viimati selle aasta alguses ning probleemid puudusid vaid viiendikul kontrollitud hoonetest. Kõige enam on probleeme evakuatsiooni ehk kortermajast ohutult välja pääsemisega, kuid õnnetuse puhul on just ohutult majast välja saamine kõige olulisem. Selle tõttu on päästeametil evakuatsiooninõuete rikkumises osas ka nulltolerants,» märkis päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe.

Suurim murekoht on jätkuvalt trepikodades hoitavad lapsevankrid, jalgrattad, potililled ja vana mööbel, mis majast väljumisel takistusteks saavad ning tekitavad põlema süttimisel suitsu, mis jätab majaelanikud korteritesse lõksu.

2018. aastal hukkus eluhoonete tulekahjudes 45 inimest, neist korterelamutes 22 ja eramajades 21. Lisaks hukkus üks inimene suvilas ja üks ridaelamus.

Tuleohutusnõuded korteris:

• eluruumis peab olema töökorras suitsuandur. Tahke- või gaasiküttega eluruumi paigalda lisaks ka vinguandur;
• hoolda küttesüsteeme. Hooldatud küttesüsteem on ohutu ja kestab kauem;
• korteri uks võiks olla seestpoolt ilma võtmeta avatav, et tulekahju korral sinna lõksu ei jääks.

Alates novembrist saavad korteriühistud tellida ka tuleohutusalase nõustamise, mille eesmärk on, et korteriühistud teaksid tuleohutusnõudeid ja oskaksid neile ka ise tähelepanu pöörata. Nõustamisele on võimalik registreeruda Päästeala infotelefonil 1524. Nõustamine on tasuta.

Päästeamet kontrollib tuleohutusnõuete täitmist igapäevaselt, kuid lisaks tehakse eelmisest aastast reididena kontrollkäike kogu Eestis. 

Tuleohutusnõuded kortermaja ühiskasutataval pinnal:

hoidke ühiskasutatavad väljumisteed puhtana. Trepikoda on ehitatud nii laiaks just seepärast, et kui ohuolukorras kõik majaelanikud korraga väljuda soovivad, siis on see võimalik;

väljumisteele jäävad uksed peavad olema võtmeta avatavad juhuks, kui olete tulekahju või muu õnnetuse korral võtmed tuppa või jope taskusse unustanud. Selliselt ei jää te lõksu ning saate ohutult hoonest väljuda;

kui keldri uks avaneb trepikotta, peab see olema tuletõkkeuks, et keldritulekahju korral ei leviks suits trepikotta. Vastasel juhul jääb kogu maja rahvas lõksu ega pääse välja.