Ekspert selgitab: miks pole arved kõrge energiaklassiga majas alati väikesed

Kõrge energiaklass tähendab seda, et mõistlike kõrvalkulude eest on tagatud nii energiatõhusus kui ka erinevad lisahüved Foto: Jaanus Lensment

Kõrge energiaklassiga kortermaja ei tähenda alati ülimadalaid kommunaalarveid. Küll aga tähendab see mõistlikke kõrvalkulusid, mille eest saab nii efektiivse küttesüsteemi kui ka hulga mugavusi, kirjutab Uus Maa maakler Egon Juhanson.

Nüüdseks on A- ja B-energiaklassiga elamuid ehitatud juba aastaid ning need on ostjaskonna seas hinnatud. Samas, endiselt tekitab segadust kõrvalkulude teema. Siiani levib arusaam, et kõrge energiaklass toob väikesed arved. See pole tingimata vale, kuid alati mitte nii must-valge.

Tegelikult tähendab kõrge energiaklass seda, et mõistlike kõrvalkulude eest on tagatud nii energiatõhusus kui ka erinevad lisahüved. Mida madalamaks klass läheb, seda kõrgemad on igakuised kommunaalarved. Arvete lõplik suurus numbrites sõltub aga paljudest komponentidest, millest osa on seotud piirkondlike erisustega.

Arvetes kajastuvad nii mugavused kui asula küttesüsteem

Esmalt mõjutavad igakuiseid kõrvalkulusid muidugi maja tehnilised aspektid – materjalid, ruumide kõrgus, ventilatsioon ja selle kasutamise intensiivsus ning aknad ja nende pinna suurus.

Arvete kulukaim rida on reeglina soojusenergia. Seda mõjutavad piirkonna kaugkütteallikas ja selle hind. Eri piirkondades on sõltuvalt mitmetest teguritest samal kütteliigil ka erinev hind. Kui küte on lokaalne, toimub hinna kujunemine hoopis teistel alustel. Sama käib ka veehinna kohta.

Seejärel jõuame elektrihinnani. Kui korterites makstakse seda arvesti alusel, siis laiem teema on üldelekter. Näiteks uusarendustes on selle kogusumma tihti suurem, sest maksta tuleb ka hoovi ja parkla valgustuse eest.

Kommunaalarvete suurust mõjutavad loomulikult ka haldustasud. Siin on olulisel kohal see, kas hoone juures teeb igapäevaseid toimetusi haldusfirma või ühistu. Viimase puhul tehakse sageli mõned tööd iseseisvalt. Ja ei maksa unustada, et näiteks uusarenduses maksab inimene ka mugavuste eest ning see kajastub igakuistes tasudes.

Ning lõpetuseks oleneb kõik ka sellest, kui palju on hoones korteriomandeid – mida rohkem maksjaid, seda väiksemad kulud.

Seega, energiatõhusate hoonete arvete kujunemisel on omad kindlad tegurid ning alati ei maksa eeldada, et need on ulmeliselt väikesed. Küll aga on kindel, et kõrge energiaklassiga maja toob mõistlikud kõrvalkulud ja efektiivsema ressursikasutuse võrreldes samas piirkonnas olevate hoonetega, mis ei ole nii säästlikud. Seetõttu on ka kõrge energiamärgis tugev müügiargument.