Ekspert annab nõu: mida panna tähele uue korteri planeeringu puhul?

Väike esikukoridori pind ei raiska ruumi ning muudab toad oluliselt avaramaks. Foto: Olev Mihkelmaa

Unistuste kodu loomisel on tähtis piisav ettevalmistus ja kindel visioon ning ka ajastus – mida varem otsused langetatakse, seda ootustele vastavam uus elupind saab, selgitab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.

Kõigil on oma nägemus, millist unistuste kodu soovitakse. Tihti on ettekujutlustes mõtted ühed, aga korterisse elama kolides selgub palju pealtnäha pisidetaile, mis igapäevaelu mõjutama ja vahel ka häirima võivad hakata. Seepärast tuleks elupinda valides enda jaoks väga täpselt läbi mõelda, milliseks igapäevane elu uues kodus kujuneb.

Paberil detailid paika

Kõige lihtsam on uut kodu valides teha muudatusi ehituse algusfaasis. Siis on koostöös arendajaga enamasti võimalus kaasa rääkida korteri planeeringu, seinte ja uste paiknemise ning muu kapitaalse osas. Arendajad ja arhitektid planeerivad ruumide paigutused vastavalt varasemale kogemusele ning ehituslikele nõuetele, kuid inimeste soovid ja harjumused on erinevad. Kui soovid personaalsemat lahendust, siis tuleb korteri planeerimisel kaasa rääkida juba ehituse algfaasis, et vajalikud ümberprojekteerimised saaks tehtud enne tööjärje kättejõudmist.

Kui aga ostad korteri juba valmis kujul, tasub samuti ruumide paigutus hoolikalt läbi mõelda, kuid muudatused võtavad aega ja tähendavad üldjuhul ka lisaväljaminekut. Alati soovitud lahendust ei pruugigi saada, sest ehituslikult või paberimajanduse tõttu ei ole see enam võimalik.

Ruutmeetrid ja tubade arv

Korterit valides on oluline silmas pidada nii tubade arvu kui ka ruutmeetreid, samuti hinnata, palju on igas ruumis reaalselt kasutatavat pinda vajaliku mööbli paigutamiseks. Näiteks võib ühes korteris olla küll ruutmeetreid rohkem, kuid toad on ebaloogiliselt paigutatud, mistõttu väheneb oluliselt otstarbekas ruumikasutus. Samuti võivad ruutmeetritelt ühesuurused korterid olla erinevate tubade arvuga, kuid lisatoa olemasolu muudab kokkuvõttes kõik ruumid tunduvalt kitsamaks. Tavapärane probleem on koridoride alla minev suur hulk pinda. Halva planeeringu puhul võib koguni veerand korteri kogupinnast olla erinevad koridorid, samas kui optimaalne oleks 10-13 protsenti.

Kust tõuseb päike?

Korterit ostes tasub kindlasti jälgida, kuidas paikneb elupind ilmakaarte suhtes. Kui soovid terrassil või rõdul nautida kaunist päikeseloojangut, siis arvesta sellega korteri valimisel. Kui tahad aga ärgata hommikupäikesega, võiks magamistuba või köök olla vastavalt sellele paigutatud idasuunda.

Seda, et päike lõunapoolsed toad suurte akende tõttu kuumaks kütab, ei pea kartma. Tänapäeval on mitmetes uusarendustes juba sisse planeeritud jahutussüsteemid, mis aitavad ruumide temperatuuri reguleerida. Piisavalt varajases etapis ostes saab jahutuse ka juurde tellida. Seadus reguleerib ka, millistes korterites peab standardne jahutussüsteem juba olemas olema, mida suurem osa arendajatest ka järgib.

Läbikäidavad ja eraldi sissepääsuga toad

Korteri planeeringul tuleks jälgida, milline on ruumide paigutus ja nende funktsionaalsus – kus paiknevad eluruumid ja millise kujuga on avatud köögiga elutuba jne. Paljud korteriostjad avastavad alles sisse kolides, et päris ebamugav on igapäevaselt köögikotiga jalutada korteri teise otsa. Seetõttu paikneb hea planeeringuga korterites enamasti köök kohe esiku lähedal või on suisa eraldi sissepääsuga otse välisukse naabruses. Läbikäidavad toad vähendavad korteris elavate inimeste privaatsust. Ideaalse lahenduse puhul jaguneb korter eraldi avalikuks ning privaatseks tsooniks, kus paiknevad magamistoad.

Hea teada:

Kui ostad korteri uusarendusse varajases staadiumis, on sul võimalik ruumide paigutuses kaasa rääkida – planeeringust sõltub, kuhu veetakse kanalisatsioonitorud, kus paiknevad vaheseinad, kuhu on planeeritud lülitid ja seinakontaktid. Samuti ka näiteks see, kuhu on paigaldatud põrandaküte: üldjuhul ei ole mõttekas panna põrandakütet köögimööbli alla. Kui aga otsustad vahetult enne sisse kolimist kööginurga asukohta muuta, võib selguda, et varasema plaanitud asukohas ei ole põrandakütet ja pind on seetõttu külm.

Ehituse hilises faasis meelt muutes või valmis majja korterit ostes ei ole võimalik suuremaid ümberplaneerimise otsuseid enam teha või läheb see kalliks maksma. Tavaliselt on võimalus konstruktiivseid muudatusi teha veel umbes üheksa-kümme kuud enne arenduse valmimist. Kuus kuud enne sissekolimist saab langetada väiksemaid otsuseid, näiteks valida parketti, plaate jne. Isegi, kui konkreetsed viimistlusmaterjalid ei ole ehitaja poolt veel paigaldatud, tellitakse need mitu kuud enne korterisse panemist, mistõttu on nende väljavahetamine ostjale topeltkulu või sootuks võimatu.