/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2019/11/29/12777351t1h7bf9.jpg)
See kuidas peame jõule meie, võib teistele tunduda väga kummalisena.
Jõulutraditsioonid, mis panevad kukalt kratsima
Jõulupühi peetakse üle terve maailma. Kuid see, mis tundub meie jaoks normaalne, võib teiste jaoks tunduda jällegi kummalisena.
Siin on neli eriskummalist jõulutraditsiooni üle maailma, vahendab holidayextras.co.uk.
Jaapani KFC hullus
Kui Ameerika Ühendriikide kiirtoidu kett KFC Jaapanis 1974. aastal kanda kinnitas, sai see tõusva päikese maa rahva seas kiiresti populaarseks. Jaapanlased, kes jõule ise ei pea, said sellegipoolest osa KFC iga-aastasest jõulukampaaniast. «Kurisumasu ni wa kentakkii!» mis tähendab «Kentucky jõuludeks!» osutus kohalike seas ääretult populaarseks. Igal aastal suunduvad tuhanded jaapanlased jõulude saabudes lähima KFC restorani poole, et sealt endale rasvast nõretav kanaämber tellida. Kuna nõudlus on jõulude aegu nii suur, peavad soovijad oma tellimused juba mitu kuud ette sisse andma.
Praetud röövikud Lõuna-Aafrikas
Jõululaua peale mõeldes tuleb ilmselt silme ette hapukapsas, liha, verivorst, kartul ja jõhvikamoos. Õlis praetud röövikud on ilmselt viimane asi, mis sulle pähe torkab. Kuid Lõuna-Aafrikas käivad asjad natukene teistmoodi. Nudaurelia cytherea nime kandev vatsakas röövik, kellest sirgub kuni 15 sentimeetrise tiivaulatusega pruunikat tooni liblikas, leiab igalt õigelt Lõuna-Aafrika jõululaualt.
Piilupart Donaldi hullus Rootsis
/nginx/o/2019/11/29/12777255t1hf316.jpg)
Igal aastal kogunevad Rootsis perekonnad jõululaupäeval televiisorite ette, et vaadata sealt multikat «Piilupart Donald ja tema sõbrad soovivad teile häid jõule.» 1958. aastal alguse saanud traditsioonist võtab igal aastal osa 40% rootslastest. Igal aastal täpselt kell kolm eetrisse mineva saate hoog ei näe niipea raugemas.
Kaka palk Kataloonias
Ilmselt kõige kentsakam jõulutraditsioon selles nimekirjas on Tió de Nadal, ehk jõulu palk. Tió de Nadal valmistatakse seest õõnsast palgist, millele topitakse alla toigastest jalad, joonistatakse ette rõõmus nägu ja surutakse tutimüts pähe. Alates kaheksandast detsembrist «söödavad» katalaani lapsed palki igal õhtul maiustustega ja panevad ta ööseks sooja teki alla. Jõuluõhtul võtab aga esmapilgul armsana näiv traditsioon ootamatu pöörde. Nimelt haaravad katalaani lapsed kätte suured nuiad ja hakkavad nendega kaka palki peksma. Samal ajal karjuvad lapsed «Kaka palk! Kaka pabulaid, pähkleid ja mato juustu, kui sa kakad hästi, siis ma löön sind toikaga!» Peale vägivallatsemise lõppu saavad lapsed sinna kogutud maiustused kätte. Räsitud palki ootab ees aga nukker lõpp ahjus.