Kvaliteetsel diivanil «kõlblik kuni» tärmin puudub

Diivani eluiga sõltub kasutustihedusest ja koduomanike harjumustest. Foto: Shutterstock

Heal diivanil ei ole konkreetset tähtaega, millal see välja vahetada tuleks. Pigem oleneb see Softrendi turundusjuhi Kerttu Raie sõnul sellest, kuidas valitud diivan majapidamisse sobitub. Aatrium Sisustuskaubamaja ostujuht Kai Kaasik nõustub, lisades, et palju oleneb ka kasutaja harjumustest ja hoolsusest.

«Mõned kliendid vahetavad diivanit sellepärast, et trende jälgida, kodus uusi värve või stiili kasutusele võtta, teised aga kulumise tõttu,» seletab ta.

Diivanit vahetatakse keskmiselt viie kuni seitsme aasta tagant, aga kui kasutustihedus ja pereliikmete arv ei ole suur, võib üks diivan rohkem kui kümme aastat kesta, mõnel isegi kauem.

Sisustuskaupluse Diivaniparadiis OÜ kõneisiku Ragne Madisoni praktikas on olnud koguni olukord, kus poodi külastanud vanem inimene väitis, et ostis oma eelmise diivani enam kui 30 aastat tagasi. Ainus põhjus, miks klient uut diivanit soovis, oli see, et seljatoe kinnitushaagid olid deformeerunud ega hoidnud seljatuge enam õiges asendis.

Diivani karkass peab reeglina pikka aega kenasti vastu, diivani kattematerjal on see, mis kulub. Kulumismärgid hakkavad kõige enam silma kangalt, ent ka täisnahk võib hooletuse ning saamatuse korral kiiresti koledaks minna.

Poes soovitab Kaasik istudes tunnetada diivani seljatoestust ja pehmust või jäikust. Vanemate inimeste diivanid peaksid tema sõnul olema pigem jäigemad, kuna oluline on diivanilt vaevata tõusta, aga ka istuda, mis taoliste diivanite puhul reeglina oluliselt kergem on. Tähtis on ka istumise mugavus: et puus ei vajuks liialt diivani sisse ning et ka istumise sügavus oleks piisava seljatoetusega.

Kui aga peaks tekkima soov diivan magamisasemena kasutusele võtta, soovitab Kaasik arvestada asjaoluga, et diivanite voodimehhanismid ei ole mõeldud kasutamiseks alalise magamisasemena. 

Moes on kurvid

Täpselt nii nagu madratsitööstus, on ka pehme mööbli tööstus arenenud tänapäeval niivõrd kaugele, et enam ei ole valikus ainult porolooni ja vedru sisuga diivanid, mis on kas metall- või peamiselt puitkarkassil. «Tänapäeval on juba valikus diivaneid, mille sisu saab klient ise valida, istumise vedrustuse, patjade sisu ning isegi vedrustustüübi järgi. Samuti on olemas valikus vetthülgavad kangad, tulekindlad kangad, USB-pesadega tehnika laadimise võimalusega diivanid, moodsad, elektrooniliselt juhitavad,» seletab Kaasik.

Kaasik ja Raie teavad öelda, et mööblikangastest on jätkuvalt populaarne samet. Sametkangast on Ragne Madisoni sõnul oluliselt kergem ka koduloomade karvadest puhastada, kuna kangas ei võta karvu sisse.

Enim osutuvad klientide seas valituks hallid värvitoonid, palju soovitakse kõrge jalaga diivaneid. Minimalism on asendumas maksimalismiga, see paistab Raie sõnul tuleval aastal silma terves sisekujundusmaailmas.

Diivani disainis on moes aina enam ümarad vormid – mida pehmem ja kurvikam, seda moekam, kinnitab Raie.

Eluiga sõltub kasutajast

Diivanite kangavalik on väga lai ja mitmekesine. Kangaid on saadaval erinevate omaduste ja kvaliteediga, sama kehtib nahkade puhul. 

«Inimestel on jäänud mulje, et nahkdiivan on vastupidavam kui tekstiilkattega. Tegelikult ei pruugi see üldse nii olla,» sõnab Ragne Madison.

Kui hästi diivan ajale vastu peab, sõltub tema sõnul eelkõige kasutajast, otstarbest ja hooldusest. Palju sõltub ka karkassi materjalist. «Kui nahkdiivan asub näiteks sauna eesruumis ning seal istutakse igal nädalalõpul niiskete rätikutega, siis võib mööbel juba aasta pärast oma ilusa välimuse kaotada,» toob Madison hea näite.

Nahkdiivani eluiga saab Kai Kaasiku sõnul pikendada täpselt nagu autoistmetegi puhul spetsiaalse naha hooldusega, kui tegemist on täisnahast diivaniga. Hooldatud täisnahast diivan võib vastu pidada mitu põlvkonda.

Asjatundjate sõnul leidub diivaneid, millelt saab kanga eemaldada ja seejärel keemiliselt puhastada. On ka diivaneid, mille kangas peab vastu, aga mille sisu võib juba esimese kasutusaasta jooksul lohku vajuda, põhjuseks kas kasutustihedus, istujate raskus või istme sisumaterjal. 

Sisumaterjalidest on hetkel kõige populaarsemad soodsad poroloonist sisuga diivanid ja madalamast hinnaklassist kangaga diivanid.

«Diivanite ja tugitoolide pehmenduseks kasutatakse erinevaid täidismaterjale, nagu siksak vedrud, poroloon, vatiin, suled. Sulgedest täidis võib diivani pealismaterjali all liikuda, muuta kuju, vormuda, vajalik on aeg-ajalt patjade kloppimine,» soovitab Kai Kaasik.  Sulgtäidisega diivan tema ütlust mööda laisemale inimesele ei sobi, kuna vajab keskmisest rohkem hoolt.

Diivani vastupidavust mõjutavad lisaks koduomanike harjumustele ka istumisasend, koduloomad, söömine-joomine diivanil, pleedide-patjade ning isegi pereliikmete seljas olevate riiete materjal.

Kai Kaasik ütleb, et lemmikloomade puhul tuleb arvestada, et koduloomakindlat diivani kattematerjali loodud pole. See-eest on olemas vetthülgavad kangad ning väga paljudel diivanipatjadel on ka eemaldatavad katted, mida pesta saab. «Loomakarvu on lihtsam eemaldada nahast diivanilt või tihedama koega tekstiililt.  Diivanit ei tohi kindlasti puhastada tööstusliku tolmuimejaga, mis lõhub kangast,» lisab Kaasik. 

Mugavus ja kvaliteet eelkõige

Kai Kaasik ja Ragne Madison leiavad, et eestlane on väga hinnatundlik. Mõnikord lausa nii tundlik, et unustab pöörata tähelepanu kanga vastupidavusele.

Inimeste teadlikkus õnneks aasta-aastalt siiski kasvab ning tänu järelmaksuvõimalusele investeeritakse üha enam ka kvaliteetsesse diivanisse.

«Kui esimene diivan sai valitud hinna järgi, mis plaanitud aega vastu ei pidanud, siis teine juba valitakse mugavuse ja kvaliteedi järgi,» sõnab Kaasik.

Keskmine pere mõtleb diivanit soetades pigem praktiliste küsimuste peale kui sellele, et diivan oleks viimase moe järgi. Uue diivani ostule mõeldakse ka näiteks suuremale pinnale või üürikoju kolides. «Õnneks liigub trend selles suunas, et inimesed on säästlikumad ja tarbivad vähem. Heaks tavaks on muutumas, et diivanit ei vahetata välja enne, kui see tõesti katki läheb,» tõdeb Madison.