:format(webp)/nginx/o/2018/11/12/11568810t1hb693.jpg)
/nginx/o/2019/12/04/12787220t1hf9d0.jpg)
«Kõige enam paistavad silma eesrindlikud, innovatiivsed ja keskkonnasõbralikud eesti disainibrändid, mis on meie turu suunamuutjad,» tõdeb Eesti Disaini Maja juht Kirke Tatar.
Pildid: popp Eesti disain säästab loodust
Teerajajate disainiprotessis on läbi mõeldud kõik sammud kuni selleni, mis saab tootest pärast tarbimist. Eesti inimene on Tatari sõnul väga laia silmaringiga ja oskab aina enam küsida tootmisprotsessi ja materjali kohta. Uuritakse, kust see tuleb, kuidas töödeldakse, kas on taaskasutatav või biolaguneb looduses.
«Kasvõi näiteks nahktoodete puhul: me arvame, et see on naturaalne materjal ja ei jäta mingit jalajälge. Nii see kahjuks ei ole, tänapäeval on ka loomanahale lisatud nii palju kemikaale, pigmenti, et selle iseseisev lagunemine on peaaegu võimatu. Õnneks on meil Eestis väga palju häid näiteid, kes lisaks kvaliteetsele käsitööle pööravad ka suurt tähelepanu naha päritolule ja puhtusele,» märgib Tatar. Ta tõdeb, et mingil määral kajastub see kindlasti ka hinnas. «Liiga odavate «disainikaupade» puhul peaks olema tähelepanelik päritolumaa suhtes. Ilmselt mingis tootmislülis on tehtud n-ö allahindlust,» ütleb ta.
/nginx/o/2019/12/04/12787229t1h4ce9.jpg)
Kauakestev kaunikene
Eesti disainis on endiselt populaarsed naturaalsetest materjalidest valmistatud aksessuaarid ja sisustustooted. Palju kasutatakse Tatari sõnul puitu, nahka, puuvilla, villa, portselani, klaasi. Eestile on iseloomulikud piiratud kogused, väikesed kollektsioonid, kvaliteet ja tihtipeale ka käsitöö – ehk masstootmise vastand. «Algselt oli see tingitud sellest, et Eesti on väike turg ja disaineritel puuduvad arvestatavad tootmisvõimalused, aga nüüd tundub, et puudused on muutunud eelisteks seoses masstoodete populaarsuse langusega. Aina enam näeme tarbijaid, kes eelistavad pigem unikaalset ja kauakestvat toodet,» tõdeb Tatar.
/nginx/o/2019/12/04/12787224t1hdd6b.jpg)
Kas eestlaslikult konkreetne meelelaad tingib ka mugavuse eelistamise kaunidusele?
«llu on vaataja silmades. Ilmselt ei saa üks toode kõigile nagunii alati meeldida,» arvab Tatar. «Põhieesmärk on kindlasti pakkuda mugavaid ja kasutajasõbralikke tooteid.»
Hiljuti lõppes 14. Disainiöö festival, kus tänavu olid peateemaks tulevikumaterjalid, mille loomisel pööratakse palju tähelepanu funktsionaalsusele. «Ainuüksi moes tähendab see seda, kas materjal hingab, hoiab sooja, venib ja kortsub. Spordiriiete puhul on tähtis, kas riietus istub kehal, toetab keha ja kuivab ruttu. Kust on materjal pärit, kes õmbles, kas sai väärilist tasu ning mis saab tootest pärast kasutamist. Mis värvi muster seal peal on, see on pigem teisejärguline,» selgitab Tatar.
Tunnustatud looming
Eestis selgitatakse disainisaavutusi välja iga kahe aasta tagant, mil antakse välja Bruno tootedisaini auhind. Tatari sõnul nopib aina rohkem Eesti disainereid ka rahvusvahelisi auhindu. Viimane Eestisse tulnud Red Doti auhind läks firmale Groveneer naturaalse tammespooni eest. Tööstusdisainerid on tegusad ka elektrisõidukite vallas – kokkupakitavale tõukeratast meenutavale liiklusvahendile Stigo on lisandunud uus versioon. Konkurss Laste Asi tõi turule uusi vahvaid lastetooteid. Tuntud brändid, nagu Mare Kelpman, Piret Loog, Reet Aus, Stella Soomlais ja teised, jätkavad üllatamist uute toodetega. «Saavutuseks võib pidada ka stabiilset arengut,» ütleb Tatar.
/nginx/o/2019/12/04/12787232t1habd2.jpg)
Klientide üllatamiseks vormistavad disainerid jõulu tulekuks lauasahtlis seisnud ideed lõpuks ka toodeteks. Praktilisi tooteid külma ja tuule trotsimiseks, enda nähtavaks tegemiseks. «Kasvamas on trend teadlikult valida jõulukingiks just midagi meie disaineritelt ja väiketootjatelt,» nendib Tatar.